
Salakaval hepatiit võib areneda ilma kaebuste või sümptomiteta
Uudised 28. juuli on ülemaailmne hepatiidipäev. Hepatiit ehk viiruslik maksapõletik on haigus, mis võib organismis areneda aastaid ilma kaebuste või sümptomiteta, ent põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Maks on elutähtis organ, mis osaleb ainevahetuses, jääkainete eemaldamises ja seedimiseks vajaliku sapi tootmises. Kui maks haigestub, võib see mõjutada kogu organismi toimimist.
Tartu psühhiaatriakliiniku EMO ägab alkohoolikute tulva all
Uudised Suvi on erakorralise meditsiini osakondadele alati raske aeg. Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku üldpsühhiaatria juhi Henel Paadiku sõnul tõusevad igal suvel alkoholi ja aina enam ka segajoobe pöördumised, kuid tänavu on neid tavapärasest veelgi rohkem.
Keskendumise kunst: õe töö operatsioonisaalis
Uudised Kui operatsioonikeskuse õendusjuht Lia Lind 1994. aastal Tallinna Keskhaigla operatsiooniplokki astus, hõljusid niidid piiritusepurkides ja kirurgi tööriistad meenutasid pigem mehaanikat kui meditsiini. Täna ütleb ta, et Euroopa kolleegid imetlevad siinset taset.
GLP-1 retseptori agonistid võivad kiirendada maakuli degeneratsiooni kulgu
Uudised Euroopa Ravimiameti ravimiohutuse komitee (PRAC) teatas hiljuti, et semaglutiidi tarvitajatel võib tekkida haruldane nägemisnärvi eesmine mitte-arteriitiline isheemiline kahjustus (NAION), mis võib põhjustada nägemiskadu.
Igaüks saab teha midagi selleks, et tervishoid oleks kvaliteetne ja kestlik
Uudised Kes lahendab terviseküsimused esmatasandil, kui märkimisväärne osa perearste on lähikümnendil süsteemist lahkumas, inimressurssi meditsiiniabi tagamiseks napib ja järelkasv sellega sammu pidada ei suuda ning kui kiirabi ja EMO töötajad peavad tulema toime pöördumistega, mille põhjused on sageli elustiiliga seotud haigused ning mis ei ole ei erakorralised ega eluohtlikud? Mida saame muuta meie, arstid, ja mida saab teha iga inimene ise, et meie tervishoiusüsteem tulevikus paremini toimiks?
Lülisamba röntgeniuuringute otstarbekusest ja näidustustest
Uudised Piltdiagnostiline tehnoloogia on viimase sajandi jooksul läbi teinud enneolematu arengu. Alates aastast 1896, kui Würzburgi Ülikooli füüsikaprofessor W.C. Röntgen tegi oma abikaasa labakäest esimese ülesvõtte, oleme jõudnud ajastusse, kus rutiinses kliinilises praktikas on võimalik kogu inimesest teha alla 1 mm kihipaksusega kujutiste seeriaid. Uute kuvamismeetodite tulekule vaatamata on endiselt laialt kasutusel ka konventsionaalne röntgenoloogia.