Inimese metapneumoviirus on rohkem meediamull kui tõeline oht
Uudised 2025. aasta alguses meenutasid ajakirjanduse pealkirjad ja sotsiaalmeedia postitused pandeemia algust: Hiinas on seni vähetuntud viiruse (inimese metapneumoviirus) puhang (1, 2). Järgnevatel nädalatel võis lugeda, kuidas haiglad Hispaanias (3) ja Inglismaal (4) on haigetest ummistunud. Mis toimub?
Laiapindse riigikaitse lisarahastuse fookuses on politsei kriisireserv, idapiir ja varud 18 haigla traumavarude täiendamiseks eraldatakse 24,6 miljonit eurot
Uudised Valitsus kinnitas täna laiapindse riigikaitse 219 miljonilise mahuga investeeringute jaotuse, et tugevdada riigi valmisolekut kriisideks. Investeeringud suunatakse nii politsei kriisireservi, idapiiri ja kriisivarudesse, aga ka elanikkonnakaitse arendamisse ning hübriidohtude ennetamisse ja tõrjumisse.
Glükoosiseire kasutamine mittediabeetikul ja spordis
Uudised Tehnoloogia arenguga ja erinevate lahenduste kättesaadavaks muutumisega võib sageli muutuda ka vahendite esialgne kasutusprofiil. Kuni praeguseni on glükoosisensoreid püsivaks glükoosiseireks ravi jälgimise eesmärgil kasutanud eelkõige diabeetikutest patsiendid.
Uus määrus lihtsustab nõudeid ja tugevdab õdede rolli
Uudised Sotsiaalministeerium kinnitas määruse, mis koondab viie seni kehtinud määruse nõuded iseseisva õendusabi kohta ühtseks tervikuks. Muudatus toob kaasa selgemad reeglid: ühtlustab õendusabist, õe ja eriõe teenusest arusaamist, vähendab halduskoormust ja parandab õendusteenuste kvaliteeti.
Uus infoteenus loob püsiva terviseprobleemiga lapse toetamise teekonnast tervikpildi
Uudised Riigiportaalis eesti.ee on nüüd kättesaadav uus infoteenus „Terviseprobleemiga lapse toetamine“, mis on eelkõige abiks lapsevanematele, kelle laps vajab terviseseisundi tõttu püsivat tuge. Infoteenus on kasulik tööriist ka tervishoiutöötajatele, tugispetsialistidele ja ametnikele, kes last ja tema peret abistavad.
Analüüs: Eestis on piirkondi, kuhu jõudmiseks läheb kiirabil liiga palju aega
Uudised Tervisekassa sai hiljuti valmis põhjaliku uuringu kiirabi reageerimisvõimekusest. Selle kohaselt jõuab kiirabibrigaad keskmiselt C-prioriteediga kutse korral kohale kümne minutiga ja kõige kõrgema kategooriaga ehk D-kutse korral ligi kaheksa minutiga. Samas on Eestis mitmeid piirkondi, kus rohkem kui pooltel puhkudel kulub kiirabil kohale jõudmiseks üle 30 minuti.