Peremeditsiin
Soovitused viiruslike kõrva-nina-kurguhaiguste koduseks raviks lastel ja täiskasvanutel
Peremeditsiin Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide ehk rahvakeeli külmetushaiguste põhjustatud vaevused on üks peamisi perearstikeskusesse pöördumise põhjuseid, kirjutab perearst Kati Paal ajakirjas Pereõde.
Kuidas parandavad SGLT2 inhibiitorid ja GLP-1 retseptori agonistid kardiovaskulaarseid tulemusnäitajaid?
Peremeditsiin Viimastel aastatel on mitmetes diabeediravimite kardiovaskulaarse ohutuse uuringutes leitud, et nii mõnigi uus diabeediravim võib lisaks sellele, et on ohutu kardiovaskulaarhaigustega patsientidel, anda kasulikke toimeid ka nendele patsientidele, kelle ravi peamine eesmärk ei ole vereglükoosi taseme vähendamine.
Kardioloogi alustatud ravi ülestiitrimine perearsti juures
Peremeditsiin Patsiendid kalduvad mõnikord võtma haiglast kirjutatud raviskeeme kui n-ö kivisse raiutuid. Praegu räägitakse aga üha rohkem sellest, kuidas perearst peaks – eriti just südamepuudulikkusega patsientidel – haiglas alustatud ravimite doosid hoopis üles tiitrima.
Eesti Perearstide Selts alustas ühtse peremeditsiini tarkvara ideelahenduse arendamist
Peremeditsiin Juunis alustas Eesti Perearstide Selts koos tarkvaraettevõttega Iglu uue perearstide tarkvara ideelahenduse välja töötamist. Projekti eesmärgiks on luua kasutajakeskne perearstiprogrammi prototüüp, mis vastaks perearstide ja -õdede tänastele vajadustele. Projekti tulemusena loodavat materjali saavad vabavarana kasutada kõik tarkvaraettevõtted.
Psühholoogilised vaevused krooniliste haiguste taustal (1)
Peremeditsiin Tänapäeva moodsalt inimeselt nõuavad ühiskonnas valitsevad ideaalid igavest noorust ja eitavad vananemist, haigusi ja surma. Kui ühel päeval haigus kehas ootamatult avaldub, tuleb arstil seista silmitsi ka patsiendi psühholoogiliste vaevustega, millest sagedasemad on depressioon ja ärevus.
Veebiseminar: Elust ja tööst eriolukorras – ettekujutus ja tegelikkus ehk hirmul on suured silmad…
Koolitused Veebiseminaril antakse ülevaade diabeediga patsiendi käsitlemisest eriolukorra tingimustes ning sellest, kuidas vaba liikumise sulgumisel tuli alustada kaugtööga ning kiiresti oma igapäevases töös ümber orienteeruda. Dr Ülle Jakovlev räägib, kuidas ettekujutus tulevikust oli eriolukorra alguses üsna ebaselge ja hirmutav – samas igapäevases töös ja toimetustes oli võimalik leida kiired lahendused patsientide jätkuvaks abistamiseks. Saadi hulgaliselt kogemusi, kuidas distantsilt hinnata patsientide seisundit, kuidas lihtsustada raviskeeme, kuidas alustada uute ravimitega.