21. oktoobril toimub Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverents, mis on seekord koostöös Eesti Patoloogide Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsiga ning kannab pealkirja "Surm". Perearst Laura Prett ja patoloog Siim Siigur esitavad ettekande teemal "Lahanguga seotud küsimused. Keda saata? Millised probleemid lahkamisele saatmisega seonduvad?". Siim Siigur tutvustas Med24-le, millest tuleb juttu.
Mis on peamised asjad, põhireeglid, mida peaksid just perearstid teadma lahkamisele saatmisest?
Lahangu puhul meie räägime patoanatoomilisest lahangust ja mitte kohtuarstlikust lahangust. Nendel kahel lahangul on oluline vahe, mida perearstid peaksid kindlasti teadma. 2005. aastal vastu võetud surma põhjuse tuvastamise seadus toob välja nende lahangute erisused ja samuti selgitab, millisel juhul tuleb kindlasti teha patoanatoomiline lahang. Perearstidel on kohustus seda seadust tunda.
Praegu on väljatöötamisel/kooskõlastamisel uuendatud seadus nimega surma tuvastamise seadus, mis loodetavasti hakkab kehtima lähiajal. Seaduse muudatuse eesmärk on täiendada praegu kehtivat korraldust.
Milliseid puudujääke on patoloogid selles osas näinud? Ehk, mida saaks teha paremini?
Kõige suuremaks probleemiks on kahe lahangutüübi (kohtuarstlik või patoanatoomiline) erinevusest arusaamine. Samuti on üheks probleemiks kujunenud surma põhjuse teatise täitmine. Aeg-ajalt tuleb esile ka juhtumeid, mille puhul saadetakse lahangule pika kroonilise haiguse anamneesiga patsient, kelle puhul lahang ei anna uut teavet, vaid kinnitab teadaolevat diagnoosi.
Mis on peamised põhjused, miks üldse saadetakse inimene lahkamisele?
Ebaselge surmapõhjus on kindlasti kõige levinum. Haiglas surnud patsientide puhul tahetakse ka vahel hinnata haiguse kulgu.
Konverentsi "Surm" kohta leiab täpsemat infot siit.
