Ajakirja Mayo Clinic Proceedings septembrikuu numbris kirjutab dr Scott A. MacDiarmid koos oma kolleegidega Põhja-Carolina Greensboro uroloogiaspetsialistide liidust oma uuringust, milles hinnati 420 tamsulosiini (0,4 mg päevas) kasutavate meeste tulemusi, kes randomiseeriti lisaravina saama kas pikaajalise vabanemisega oksübutüniini (10 mg päevas) või platseebot 12 nädala jooksul.
Uuringus osalenud mehed olid vähemalt 45 aastat vanad. Eesnäärme sümptomite rahvusvahelise skoorisüsteemi (IPSS) järgi oli uuritavatel IPSS vähemalt 13 võimalikust 35 punktist ja kogunenud uriini punktiarvestuses vähemalt 8 punkti 15 võimalikust. Teised valikukriteeriumid olid suurim voolukiirus vähemalt 8 ml/sek, uriinikogus vähemalt 125 ml ja jääkuriini kogus 150 ml või vähem kahel mõõtmiskorral.
12 nädala möödudes paranes IPSS-i skoor kombinatsioonravi saanud meestel oluliselt rohkem kui tamsulosiini monoteraapiat saanud meestel. Kombinatsioonraviga vähenes IPSS-i skoor 6,9 ja tamsulosiinraviga 5,2 punkti, vastavad näitajad IPSS-i kogunenud uriini punktiarvestuses olid 3,7 ja 2,4 punkti.
Turvalisuse seisukohalt oli kombinatsioonravi saanud meestest 2,9% ja tamsulosiini saanutest 0,5% sellised, kelle jääkuriini kogus ületas 300 ml, kuid see erinevus ei olnud statistiliselt oluline. Samamoodi ei olnud statistiliselt oluliselt erinevad ka uriini tippvoolu kiirused < 5 ml/sek, mis esines vastavalt 3,8%-l ja 5,7%-l meestest.
Mõlemat raviskeemi taluti hästi ja kõrvaltoimeid esines mõlemas uuritavate rühmas 42,6%. Suukuivust esines rohkem kombinatsioonravi rühmas. 15,3%versus 4,8% (p < 0,001).
„Kuigi meie uuringu tulemused näitavad, et pikaajalise vabanemisega oksübutüniin kombinatsioonis tamsulosiiniga leevendas uuringu ajal valitud meeste hulgas alumiste kuseteede sümptomeid, on siiski vajalikud edasised uuringud, et hinnata antud raviskeemi pikaajalist turvalisust,“ teatasid autorid kokkuvõtteks.
Mayo Clin Proc 2008;83: 1002–1010.