Skip to main content
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Otsi lehelt
Enter your keywords
Uudised
Erialad
Dermatoloogia
Endokrinoloogia
Erakorraline meditsiin
Farmaatsia
Gastroenteroloogia
Günekoloogia
Kardioloogia
Kirurgia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Otorinolarüngoloogia
Pediaatria
Peremeditsiin
Psühhiaatria
Pulmonoloogia
Reumatoloogia
Uroloogia
Vaktsineerimine
Andmebaasid
RHK-10
Ravimite andmebaasid
ATC Puu
Meditsiinisõnastik
Koolituskalender
E-koolitused
Tööpakkumised
Registreeru
Logi sisse
Väljaanded
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
Märts 2020
Arhiiv
Telli ajakiri koju
Juhtkiri
Perearst on praegusel ajal pereliikme ja pihiisa rollis
Külvi Peterson
Telli ajakiri
Persoon
Tatjana Laadi: abi vajavad ka alkoholiprobleemiga inimese lähedased
Eeva-Liisa Piibeman
Telli ajakiri
Sangaste perearst Tatjana Laadi on oma kogukonnas hinnatud arst, kes lisaks patsientide ravimisele panustab ka terviseedendusse. Tänavu sai dr Laadi Valgamaa teenetemärgi, mõni aasta tagasi tunnustati teda alkoholikahjude vähendamise eest oma maakonnas. Alkoholiga on arsti sõnul palju probleeme ning tema arvates võiksid tegelikult abi saada ka alkoholisõltlase lähedased.
Aktuaalne teema
Ravimikasutuse hindamine – uue lisateenuse katsetus Eesti üldapteekides
Anita Tuula
Liisa Randmäe
Daisy Volmer
Telli ajakiri
Rahvastiku vananemisega sageneb krooniliste haiguste ja geriaatriliste sümptomite esinemine ning sellega seoses ka hulgiravimikasutus. Polüfarmakoteraapia võib suurendada ravimite koos- ja kõrvaltoimete esinemist, mille tulemusena võib halveneda patsiendi ravijärgimus, suureneda hospitaliseerimiste arv ning võivad kasvada tervishoiukulud (1, 2).
Perearst: Soomes on turvaline töötada
Saara Arulaane
Telli ajakiri
Artiklisarja „Tegin vea“ igas osas teen intervjuu ühe Eesti arstiga, kes räägib oma karjääri jooksul tehtud vigadest. Suurem osa artiklitest on anonüümsed. Selle sarjaga loodan avada vigadest rääkimise kultuuri kogu Eestis ning julgustada ka teisi kolleege ennast rohkem avama. Targad õpivad teiste vigadest ja ei tasu väärtuslikku ressurssi raisku lasta: kellegi teise veast lugedes jäävad meil endal loodetavasti nii mõnedki tegemata. Süsteemsest ja kestlikust vigade tunnistamisest ning nendest õppimisest võidavad aga nii arst, meeskond kui patsient.
Ukraina perearstisüsteemi arendamisel võetakse eeskuju ka Eestist
Mykhailo Dovgopol
Telli ajakiri
Eestis olles on Ukraina tervishoiusüsteemi mõistmine hõlbus, kui heita pilk umbes 15–20 aasta tagusele ajale. Alustasime üleminekut Semashko süsteemilt tükk aega tagasi, aga neil püüetel puudus süsteemne lähenemisviis ja/või polnud piisavalt aega, et tõestada muutuste kasulikkust. Pärast Maydani sai Ukraina tervishoid üheskoos teiste valdkondadega tohutu tõuke, kui paljud karismaatilised inimesed asusid tööle valitsuse juurde, et aidata muutusi tuua.
Maal töötavate perearstide rahastus suureneb
Madis Filippov
Telli ajakiri
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muudatused, millega suurendatakse väljaspool Tallinna, Tartut ning neid ümbritsevaid omavalitsusi töötavate perearstide rahastust.
Virumaa perearstid kohtusid perearstide seltsi ja haigekassa juhatusega
Josefina-Marii Sink
Agne Annist
Telli ajakiri
Eesti Perearstide Seltsi (EPS) ja Eesti Haigekassa (EHK) juhatuste igakuine kohtumine toimus sel korral 27. veebruaril Narvas. Veebruarikuu koosolekul olid eelkõige päevakorras selle aasta 1. aprillist rakenduvad tervishoiuteenuste muudatused, e-konsultatsioonid Ida-Virumaal, 2020. aasta auditeerimine ning Maailmapanga projekti edasiarendus.
Teadustöö ja koolitus
Sugulisel teel levivate infektsioonide testimisest – kus ja kuidas?
Paul Naaber
Kaspar Ratnik
Andrio Lahesaare
Telli ajakiri
Käesolevas artiklis vaatleme erinevaid seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI) testimise võimalusi elanikele ning seda, mis on nende variantide eelised ja võimalikud riskid.
Uus lapse tervise jälgimise juhend
Anne Minka
Telli ajakiri
Eelmine lapse tervisekontrolli juhend valmis 2009. aastal. Suur osa vanast juhendist sobib endiselt kasutamiseks, kuid seda on täiendatud ajakohaste tõenduspõhiste soovitustega, et aidata nii tervishoiutöötajaid kui ka lapsevanemaid laste tervise jaoks parimate otsuste tegemisel. Eesmärk on jälgida kõikide Eesti laste tervist tervisekontrollide käigus ühetaoliste reeglite järgi ja järjepidevalt.
E-sigaretid ja nende mõju organismile – mis on praeguseks teada?
Ülle Ani
Telli ajakiri
Elektroonsed sigaretid (e-sigaretid) on patareitoitel vahendid, millega kuumutatakse vedelikku, milles sisaldub enamasti nikotiin, ning tekitatakse aerosool, mida kasutaja inhaleerib (1). Lisaks toodetakse elektroonselt kuumutatavaid sigarette, kus elektrilisel „plaadil“ kuumutatakse tubaka-„pulka“. Kuigi tootjad on rõhutanud elektroonset töötlust, kuumutamist ja „mittepõlemist“, siis tuleb arvestada, et ka nende protsesside käigus tekib oksüdatsioonireaktsioon, mis on keemia- ja füüsikareeglite alusel põlemine (ka raua roostetamine on põlemine – aeglane põlemine).
Selektiivne koronarograafia ja perkutaanne koronaarne interventsioon – kellele, millal, miks?
Boris Lapidus
Telli ajakiri
Arstiteaduse ajaloos ei ole teist nii kiire arenguga tehnoloogiliselt uuenduslikku eriala, kui seda on interventsionaalkardioloogia. Uuenduslikkust on stimuleerinud kombinatsioon vajadusest leida parem viis koronaarhaiguse raviks ning eriala arengu taga seisnud isikute erakordsest karismast (1). Tänapäeval on koronaarangioplastikast saanud üks sagedasemaid invasiivseid protseduure meditsiinis (3).
Depressioonist ja selle ravist vanemaealistel patsientidel
Juhan Kaldre
Telli ajakiri
Depressiooni tagajärg vanemaealistel patsientidel on muuhulgas sotsiaalsest elust eemale-jäämine, üksindus, halvenenud elukvaliteet, suurenenud vajadus tervishoiu- ja koduhooldusteenuste järele, kognitiivsed häired, raskused igapäevatoimetustes, häire muutumine krooniliseks, enesetapud ning suurenenud suremus muudel põhjustel (1).
Uus koroonaviirushaigus ja selle iseloomustus
Kuulo Kutsar
Telli ajakiri
Maailmas on aset leidnud järjekordne Hiinast lähtunud rahvatervise hädaolukord. See algas 30. detsembril 2019, mil Hiina Riiklikule Tervise Komisjonile teatati Hiina 11 miljoni elanikuga linnast Wuhanist tundmatu etioloogiaga rühmaviisilisest pneumooniasse haigestumisest. 7. jaanuaril 2020 isoleeriti haiguse põhjustaja, uus koroonaviirus, mille täisgenoomi järjestus tehti kindlaks 11. jaanuaril 2020 ning edastati 12. jaanuaril Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO).
Obstruktiivse uneapnoe diagnostikast ja raviviisidest
Tuuliki Hion
Telli ajakiri
Uneapnoe levinum vorm on obstruktiivne uneapnoe ning harvem esineb tsentraalset uneapnoed. Häired kuuluvad uneaegsete hingamishäirete gruppi koos uneaegse hüpoventilatsiooni sündroomi ning isoleeritud sümptomite või normivariantide norskamise ja katatreeniaga.
Silma veresoonte sulgused
Kristina Kala
Telli ajakiri
Silma veresoonte sulgused saab jagada arteriaalseteks ja venoosseteks sulgusteks. Mõlema seisundi korral kaebab patsient äkki tekkinud valutut nägemislangust ja/või vaatevälja ahenemist ühes silmas, kuid haiguse riskifaktorid, etioloogia, kliiniline kulg, ravivõimalused, prognoos ja haige käsitlemine on erinevad. Silma veresoonte sulgused peegeldavad inimese üldseisundit ja vajavad interdistsiplinaarset käsitlust ning olenevalt haigusest kas plaanilist või hoopis erakorralist sekkumist.
Diabeetilise jala käsitlusest endokrinoloogi pilgu läbi
Ulvi Merendi
Telli ajakiri
Diabeeti haigestumine on viimastel aastakümnetel kasvutendentsiga. Üks raske diabeedi kaugtüsistus on diabeetiline labajalahaavand. Labajalahaavandi saab aastas 2–5% ja kogu elu jooksul 15–25% suhkruhaigetest. Diabeetikute mittetraumaatilistele amputatsioonidele eelneb jalahaavand 85%-l juhtudest. Diabeetilise jalahaavandi taastekke risk järgneva kahe aasta jooksul on 50%. Jalgade õigeaegse kontrolli korral on haavandid enamikul juhtudest ennetatavad.
Metaboolselt „terve“ ja „haige“ rasvunud patsient – mis on seal vahet?
Mart Roosimaa
Telli ajakiri
Rasvumine on riskifaktor paljudele haigustele. Üks rasvumisega seotud riski vahendav tegur on kaasnev metaboolne sündroom või selle üksikkomponendid – hüperkolesteroleemia, kõrgenenud vererõhk ja glükoosiainevahetuse häire.
Tugeva äkkpeavalu diferentsiaaldiagnoos
Mark Braschinsky
Telli ajakiri
Tugev äkkpeavalu (TÄP) on järsu algusega peavalu, mis saavutab oma maksimaalse intensiivsuse peavalu esimestest hetkedest. Tegemist on enamasti sekundaarse sündroomiga, mis võib olla mitme eluohtliku ajuhaiguse esmane ning sageli ka ainus sümptom.
Neuropaatilise valu ravivõimalused
Aile Kaasik
Telli ajakiri
Valu on sageli patsiendi jaoks midagi enamat kui lihtsalt ebameeldiv tunne. Neuropaatiline valu võib negatiivselt mõjutada patsiendi elukvaliteeti (22, 23). See võib hõlmata emotsionaalseid, sotsiaalseid ja isegi vaimseid kannatusi. Ehkki kõik ravistrateegiad on seatud püüdlusele vähendada valu, tuleb ravida ka valu funktsionaalseid, une ja meeleoluga seotud, sotsiaalseid ja hingelisi tagajärgi. Rahvusvaheline valu-uuringute ühing (International Association for the Study of Pain, IASP) on neuropaatilist valu määratlenud kui valu, mis on põhjustatud somatosensoorse närvisüsteemi kahjustusest või haigusest (20).
Hüpo- ja hüperkaleemia – põhjused, mõju organismile ja ravivõimalused
Liisi Leis
Telli ajakiri
Kaaliumitasakaal organismis on oluline närvi- ja lihaskoe normaalse talitluse tagamisel. Hüpo- ja hüperkaleemia on sagedased elektrolüütide häired, mis rasketel juhtudel võivad põhjustada eluohtlikke südame rütmihäireid ja lihaste paralüüsi. Artikkel annab lühikese ülevaate plasma kaaliumitaseme haiguslike muutuste põhjustest ja käsitlemisest perearstipraksises.
Anneli Talviku uurimistöö on väärtuslik panus peremeditsiinis ettetulevate sagedaste haigusseisundite lahendamisel
Heidi-Ingrid Maaroos
Telli ajakiri
Uudised ja teated
Uudised
Piret Rospu
Telli ajakiri
Konverents
Eesti Hüpertensiooniühingu 25. aastapäeva konverents
Piret Rospu
Telli ajakiri
Veebruari keskel toimus Eesti Hüpertensiooniühingu 25. aastapäeva konverents, kus sai kuulda mitmeid huvitavaid ettekandeid. Toome lugejateni valiku ettekannetest.
Haigusjuht
Haigusjuht: hüpoglükeemiad 1. tüüpi diabeediga haigel kui arsti mõtte suunajad kaasuva kasvajalise haiguse otsingul
Mall Lepiksoo
Telli ajakiri
Minu perearstinimistus on 2019. aasta lõpu seisuga 2481 isikut, neist 170 diabeetikut (6,9%), kellest omakorda 1. tüüpi diabeediga patsiente 10,3%. Nimistu diabeedihaigetest on diagnoositud vähktõbe 8,2%-l, kogu nimistu pahaloomuliste kasvajate levimus on 2,5%. 1. tüüpi diabeetikute seas on pahaloomulise kasvaja esinemissagedus praktiliselt sama: 8,1%. Uuringute alusel põeb ligikaudu 8–18% vähihaigetest kaasuvat diabeeti.
Haigusjuht: raske haigusega tagasihoidlik mees – märkamise olulisusest
Külvi Peterson
Telli ajakiri
Detsember 2024
November 2024
Oktoober 2024
September 2024
August 2024
Juuni 2024
Mai 2024
Aprill 2024
Märts 2024
Veebruar 2024
Jaanuar 2024
Detsember 2023
November 2023
Oktoober 2023
September 2023
August 2023
Juuni 2023
Mai 2023
Aprill 2023
Märts 2023
Veebruar 2023
Jaanuar 2023
Detsember 2022
November 2022
Oktoober 2022
September 2022
August 2022
Juuni 2022
Mai 2022
Aprill 2022
Märts 2022
Veebruar 2022
Jaanuar 2022
Detsember 2021
November 2021
Oktoober 2021
September 2021
August 2021
Juuni 2021
Mai 2021
Aprill 2021
Märts 2021
Veebruar 2021
COVID-19 vastu vaktsineerimine praktikas
Вакцинация от COVID-19 на практике
Jaanuar 2021
Detsember 2020
November 2020
Oktoober 2020
September 2020
August 2020
Juuni 2020
Mai 2020
Aprill 2020
Märts 2020
Veebruar 2020
Jaanuar 2020
Detsember 2019
November 2019
Oktoober 2019
September 2019
Juuni 2019
Mai 2019
Aprill 2019
Märts 2019
Veebruar 2019
Jaanuar 2019
Detsember 2018
November 2018
Oktoober 2018
September 2018
August 2018
Juuni 2018
Mai 2018
Aprill 2018
Märts 2018
Veebruar 2018
Jaanuar 2018
Detsember 2017
November 2017
Oktoober 2017
September 2017
August 2017
Juuni 2017
Mai 2017
Aprill 2017
Märts 2017
Veebruar 2017
Jaanuar 2017
Detsember 2016
November 2016
Oktoober 2016
September 2016
August 2016
Juuni 2016
Mai 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
Detsember 2015
November 2015
Oktoober 2015
September 2015
August 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Märts 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
November 2014
Oktoober 2014
September 2014
August 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
Juuni 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
Juuni 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Ajakiri
Vali