Perearst on praegusel ajal pereliikme ja pihiisa rollis

Tatjana Laadi: abi vajavad ka alkoholiprobleemiga inimese lähedased

Sangaste perearst Tatjana Laadi on oma kogukonnas hinnatud arst, kes lisaks patsientide ravimisele panustab ka terviseedendusse. Tänavu sai dr Laadi Valgamaa teenetemärgi, mõni aasta tagasi tunnustati teda alkoholikahjude vähendamise eest oma maakonnas. Alkoholiga on arsti sõnul palju probleeme ning tema arvates võiksid tegelikult abi saada ka alkoholisõltlase lähedased.

Ravimikasutuse hindamine – uue lisateenuse katsetus Eesti üldapteekides

Rahvastiku vananemisega sageneb krooniliste haiguste ja geriaatriliste sümptomite esinemine ning sellega seoses ka hulgiravimikasutus. Polüfarmakoteraapia võib suurendada ravimite koos- ja kõrvaltoimete esinemist, mille tulemusena võib halveneda patsiendi ravijärgimus, suureneda hospitaliseerimiste arv ning võivad kasvada tervishoiukulud (1, 2).

Perearst: Soomes on turvaline töötada

Artiklisarja „Tegin vea“ igas osas teen intervjuu ühe Eesti arstiga, kes räägib oma karjääri jooksul tehtud vigadest. Suurem osa artiklitest on anonüümsed. Selle sarjaga loodan avada vigadest rääkimise kultuuri kogu Eestis ning julgustada ka teisi kolleege ennast rohkem avama. Targad õpivad teiste vigadest ja ei tasu väärtuslikku ressurssi raisku lasta: kellegi teise veast lugedes jäävad meil endal loodetavasti nii mõnedki tegemata. Süsteemsest ja kestlikust vigade tunnistamisest ning nendest õppimisest võidavad aga nii arst, meeskond kui patsient.

Ukraina perearstisüsteemi arendamisel võetakse eeskuju ka Eestist

Eestis olles on Ukraina tervishoiusüsteemi mõistmine hõlbus, kui heita pilk umbes 15–20 aasta tagusele ajale. Alustasime üleminekut Semashko süsteemilt tükk aega tagasi, aga neil püüetel puudus süsteemne lähenemisviis ja/või polnud piisavalt aega, et tõestada muutuste kasulikkust. Pärast Maydani sai Ukraina tervishoid üheskoos teiste valdkondadega tohutu tõuke, kui paljud karismaatilised inimesed asusid tööle valitsuse juurde, et aidata muutusi tuua.

Maal töötavate perearstide rahastus suureneb

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muudatused, millega suurendatakse väljaspool Tallinna, Tartut ning neid ümbritsevaid omavalitsusi töötavate perearstide rahastust.

Virumaa perearstid kohtusid perearstide seltsi ja haigekassa juhatusega

Eesti Perearstide Seltsi (EPS) ja Eesti Haigekassa (EHK) juhatuste igakuine kohtumine toimus sel korral 27. veebruaril Narvas. Veebruarikuu koosolekul olid eelkõige päevakorras selle aasta 1. aprillist rakenduvad tervishoiuteenuste muudatused, e-konsultatsioonid Ida-Virumaal, 2020. aasta auditeerimine ning Maailmapanga projekti edasiarendus.

Sugulisel teel levivate infektsioonide testimisest – kus ja kuidas?

Käesolevas artiklis vaatleme erinevaid seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI) testimise võimalusi elanikele ning seda, mis on nende variantide eelised ja võimalikud riskid.

Uus lapse tervise jälgimise juhend

Eelmine lapse tervisekontrolli juhend valmis 2009. aastal. Suur osa vanast juhendist sobib endiselt kasutamiseks, kuid seda on täiendatud ajakohaste tõenduspõhiste soovitustega, et aidata nii tervishoiutöötajaid kui ka lapsevanemaid laste tervise jaoks parimate otsuste tegemisel. Eesmärk on jälgida kõikide Eesti laste tervist tervisekontrollide käigus ühetaoliste reeglite järgi ja järjepidevalt.

E-sigaretid ja nende mõju organismile – mis on praeguseks teada?

Elektroonsed sigaretid (e-sigaretid) on patareitoitel vahendid, millega kuumutatakse vedelikku, milles sisaldub enamasti nikotiin, ning tekitatakse aerosool, mida kasutaja inhaleerib (1). Lisaks toodetakse elektroonselt kuumutatavaid sigarette, kus elektrilisel „plaadil“ kuumutatakse tubaka-„pulka“. Kuigi tootjad on rõhutanud elektroonset töötlust, kuumutamist ja „mittepõlemist“, siis tuleb arvestada, et ka nende protsesside käigus tekib oksüdatsioonireaktsioon, mis on keemia- ja füüsikareeglite alusel põlemine (ka raua roostetamine on põlemine – aeglane põlemine).

Selektiivne koronarograafia ja perkutaanne koronaarne interventsioon – kellele, millal, miks?

Arstiteaduse ajaloos ei ole teist nii kiire arenguga tehnoloogiliselt uuenduslikku eriala, kui seda on interventsionaalkardioloogia. Uuenduslikkust on stimuleerinud kombinatsioon vajadusest leida parem viis koronaarhaiguse raviks ning eriala arengu taga seisnud isikute erakordsest karismast (1). Tänapäeval on koronaarangioplastikast saanud üks sagedasemaid invasiivseid protseduure meditsiinis (3).

Depressioonist ja selle ravist vanemaealistel patsientidel

Depressiooni tagajärg vanemaealistel patsientidel on muuhulgas sotsiaalsest elust eemale-jäämine, üksindus, halvenenud elukvaliteet, suurenenud vajadus tervishoiu- ja koduhooldusteenuste järele, kognitiivsed häired, raskused igapäevatoimetustes, häire muutumine krooniliseks, enesetapud ning suurenenud suremus muudel põhjustel (1).

Uus koroonaviirushaigus ja selle iseloomustus

Maailmas on aset leidnud järjekordne Hiinast lähtunud rahvatervise hädaolukord. See algas 30. detsembril 2019, mil Hiina Riiklikule Tervise Komisjonile teatati Hiina 11 miljoni elanikuga linnast Wuhanist tundmatu etioloogiaga rühmaviisilisest pneumooniasse haigestumisest. 7. jaanuaril 2020 isoleeriti haiguse põhjustaja, uus koroonaviirus, mille täisgenoomi järjestus tehti kindlaks 11. jaanuaril 2020 ning edastati 12. jaanuaril Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO).

Obstruktiivse uneapnoe diagnostikast ja raviviisidest

Uneapnoe levinum vorm on obstruktiivne uneapnoe ning harvem esineb tsentraalset uneapnoed. Häired kuuluvad uneaegsete hingamishäirete gruppi koos uneaegse hüpoventilatsiooni sündroomi ning isoleeritud sümptomite või normivariantide norskamise ja katatreeniaga.

Silma veresoonte sulgused

Silma veresoonte sulgused saab jagada arteriaalseteks ja venoosseteks sulgusteks. Mõlema seisundi korral kaebab patsient äkki tekkinud valutut nägemislangust ja/või vaatevälja ahenemist ühes silmas, kuid haiguse riskifaktorid, etioloogia, kliiniline kulg, ravivõimalused, prognoos ja haige käsitlemine on erinevad. Silma veresoonte sulgused peegeldavad inimese üldseisundit ja vajavad interdistsiplinaarset käsitlust ning olenevalt haigusest kas plaanilist või hoopis erakorralist sekkumist.

Diabeetilise jala käsitlusest endokrinoloogi pilgu läbi

Diabeeti haigestumine on viimastel aastakümnetel kasvutendentsiga. Üks raske diabeedi kaugtüsistus on diabeetiline labajalahaavand. Labajalahaavandi saab aastas 2–5% ja kogu elu jooksul 15–25% suhkruhaigetest. Diabeetikute mittetraumaatilistele amputatsioonidele eelneb jalahaavand 85%-l juhtudest. Diabeetilise jalahaavandi taastekke risk järgneva kahe aasta jooksul on 50%. Jalgade õigeaegse kontrolli korral on haavandid enamikul juhtudest ennetatavad.

Metaboolselt „terve“ ja „haige“ rasvunud patsient – mis on seal vahet?

Rasvumine on riskifaktor paljudele haigustele. Üks rasvumisega seotud riski vahendav tegur on kaasnev metaboolne sündroom või selle üksikkomponendid – hüperkolesteroleemia, kõrgenenud vererõhk ja glükoosiainevahetuse häire.

Tugeva äkkpeavalu diferentsiaaldiagnoos

Tugev äkkpeavalu (TÄP) on järsu algusega peavalu, mis saavutab oma maksimaalse intensiivsuse peavalu esimestest hetkedest. Tegemist on enamasti sekundaarse sündroomiga, mis võib olla mitme eluohtliku ajuhaiguse esmane ning sageli ka ainus sümptom.

Neuropaatilise valu ravivõimalused

Valu on sageli patsiendi jaoks midagi enamat kui lihtsalt ebameeldiv tunne. Neuropaatiline valu võib negatiivselt mõjutada patsiendi elukvaliteeti (22, 23). See võib hõlmata emotsionaalseid, sotsiaalseid ja isegi vaimseid kannatusi. Ehkki kõik ravistrateegiad on seatud püüdlusele vähendada valu, tuleb ravida ka valu funktsionaalseid, une ja meeleoluga seotud, sotsiaalseid ja hingelisi tagajärgi. Rahvusvaheline valu-uuringute ühing (International Association for the Study of Pain, IASP) on neuropaatilist valu määratlenud kui valu, mis on põhjustatud somatosensoorse närvisüsteemi kahjustusest või haigusest (20).

Hüpo- ja hüperkaleemia – põhjused, mõju organismile ja ravivõimalused

Kaaliumitasakaal organismis on oluline närvi- ja lihaskoe normaalse talitluse tagamisel. Hüpo- ja hüperkaleemia on sagedased elektrolüütide häired, mis rasketel juhtudel võivad põhjustada eluohtlikke südame rütmihäireid ja lihaste paralüüsi. Artikkel annab lühikese ülevaate plasma kaaliumitaseme haiguslike muutuste põhjustest ja käsitlemisest perearstipraksises.

Anneli Talviku uurimistöö on väärtuslik panus peremeditsiinis ettetulevate sagedaste haigusseisundite lahendamisel

Uudised

Eesti Hüpertensiooniühingu 25. aastapäeva konverents

Veebruari keskel toimus Eesti Hüpertensiooniühingu 25. aastapäeva konverents, kus sai kuulda mitmeid huvitavaid ettekandeid. Toome lugejateni valiku ettekannetest.

Haigusjuht: hüpoglükeemiad 1. tüüpi diabeediga haigel kui arsti mõtte suunajad kaasuva kasvajalise haiguse otsingul

Minu perearstinimistus on 2019. aasta lõpu seisuga 2481 isikut, neist 170 diabeetikut (6,9%), kellest omakorda 1. tüüpi diabeediga patsiente 10,3%. Nimistu diabeedihaigetest on diagnoositud vähktõbe 8,2%-l, kogu nimistu pahaloomuliste kasvajate levimus on 2,5%. 1. tüüpi diabeetikute seas on pahaloomulise kasvaja esinemissagedus praktiliselt sama: 8,1%. Uuringute alusel põeb ligikaudu 8–18% vähihaigetest kaasuvat diabeeti.

Haigusjuht: raske haigusega tagasihoidlik mees – märkamise olulisusest