Konverentsi avab prof Margus Viigimaa tagasivaade EHÜ ajaloole. Viigimaa märgib, et Eestis sattus EHÜ asutamine samasse aega Euroopa ühingutega, näiteks Soome ühingust on EHÜ vaid mõned aastad noorem.
„Kui alustasime, siis hüpertensiooni teemaga keegi eriti ei tegelenud ning sellele ei pööratud nii palju tähelepanu. Ravi maht oli võrreldes praegusega umbes neli korda väiksem ning enamik ravimitest tsentraalse toimega – see tähendab, et ravimeid kasutati episoodiliselt, kuna kõrvaltoimeid oli palju. 1995. aastal lisandusid AKE inhibiitorid ning ARBid ning tekkis võimalus hüpertensiooni paremini ravida. Praegu kasutame samu ravimeid samades proportsioonides kui Põhjamaades, kui statiinid välja arvata,“ meenutab prof Viigimaa.
„Täna on Eestis hüpertensiooni kompetentsikeskus ning oleme Euroopa ühingutele võrdväärne partner,“ kinnitab Viigimaa.
Kõige multidistsiplinaarsem eriala
Viigimaa tõdeb, et kuigi ühingul on arvestatav hulk liikmeid, on hüpertensiooniühingud kogu maailmas natuke hädas – ravimid on olemas, ravitakse hästi, aga arengut pole, sest uusi ravimeid pole juurde tulnud.
Teisalt on ühing kasvanud multidistsiplinaarsemaks: „Kuigi algusaastatel kuulusid ühingu juhatusse epidemioloog Olga Vološ ja spordiarst Jaak Maaroos, oli ühing kardioloogide keskne. Nii nagu kogu maailmas, tunnevad ka täna Eestis hüpertensiooni vastu huvi nii endokrinoloogid, nefroloogid, lastearstid. Muidugi on liikmete hulgas palju perearste, kelle jaoks hüpertensiooni ravi on igapäevane, ning sisearste,“ räägib Viigimaa. „Näiteks diabeedi- või neeruhaigete hüpertensiooni ravi on ülikeeruline ning vajab kombineeritud ravi ja tarka lähenemist. Samas on võimalused täna laiemad ning kombinatsioonravi olemas,“ lisab ta.
Fookuses vaskulaarne protektsioon ja vananemine
Konverentsi külalislektorid on Euroopa hüpertensioonieksperdid prof Stephane Laurent ning Peter M Nilsson. „Prof Laurent on kliiniline farmakoloog, kes uurinud erinevaid hüpertensiooniravimeid. Tema uurimisteema on mitteinvasiivne lupjumisdiagnostika, ta on uurinud erinevaid ravimite mõjusid ja võimalusi, kuidas pidurdada arterite vananemist.
Varajase ateroskleroosi pidurdamist on uurinud ka prof Nilsson, tal on intrigeerivad teemad EVA ja ADAM. Hüpertensiooni kontekstis tähendab siis EVA vaskulaarset vananemist (early vascular aging) ning ADAM varajase ateroskleroosi pidurdamist (aggressive decrease of atherosclerosis modifier).
Ta on tegelenud näiteks ka valdkondadega, mis käsitlevad diabeedi kardiovaskulaarseid riske ning uute preparaatidega, mis veresooni kaitsevad.
Prof Nilsson on Eestit mitu korda külastanud ning Rootsi toetus meie ühingule on olnud väga suur,“ tutvustab Viigimaa.
Eesti Hüpertensiooni Ühingu XXV juubelikonverents „Vererõhk ja vaskulaarne protektsioon“ toimub 13. veebruaril Tallinnas Hiltoni konverentsikeskuses.
