Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Veebruar 2024

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Arvamus

Kvaliteetse perearstiabi püsimine – Eesti tuleviku vundament

Millised on meie võimalused pakkuda kvaliteetset perearstiabi praegu ja lähitulevikus? Kas peame leppima sellega, et kõik ei saagi perearstiteenust? Kas peame tunnistama peremeditsiini kui mulli lõhkemist?

Persoon

Hannes Poolamets: suhtumine peremeditsiini residentidesse jätab kohati soovida

Eesti Perearstide Seltsi juhatuses peremeditsiini residente esindav Hannes Poolamets tõdeb, et praktikatsüklitest saadav kasu võiks olla palju suurem, kui praktikakord näeks ette, et vastava osakonna juhendaja ja residendi vahel tuleb sõlmida konkreetsed kokkulepped residendi tööülesannete kohta. Muidu on peremeditsiini residendil oht jääda lihtsalt pealtvaatajaks. Ka saab resident ennast rohkem proovile panna väiksemates haiglates, kus on vähem residente.

Aktuaalne teema

Reet Laidoja: e-konsultatsioonide põnevad arengusuunad

Aasta alguses lisandus silmaarsti ja rahustite e-konsultatsioon, aprillist käivitub töötervishoiu-arsti e-konsultatsioon ja on veel muidki põnevaid arengusuundi, märkis perearst Reet Laidoja.

Uudne perearstikeskus Tõrvas vajab veel harjumist

Patsientidel on Tõrva perearstikeskuse töö kohta palju küsimusi, kuid üldiselt ollakse uue süsteemi suhtes optimistlikud, nentis Tervisekassa projektispetsialist Reelika Laht.

Ruth Kalda: peame ühiskonna tervisevajadustele vastama parimal võimalikul viisil

Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna värske õppeprodekaan Ruth Kalda sõnab, et arstiõppes on ülioluline hoida silme ees visiooni sellest, millised on ühiskonna ootused ja vajadused 10 aasta pärast. Vastavalt sellele visioonile tuleks olla paindlik ja ka õpet vastavalt korraldada.

Oxfordi peremeditsiini professor Trish Greenhalgh usub järjepidevusse ja digitaalsetesse lahendustesse

WONCA (World Organization of Family Doctors) World 2023 konverentsi, mis toimus 26.–29. oktoobril Austraalias Sydneys, esimesel päeval oli üks säravamaid ettekandeid Oxfordi professorilt Trish Greenhalghilt. Kui ta oma ettekande lõpetas, siis ootas teda lava juures kümmekond inimest nagu mesilassülem, kes kõik tahtsid midagi küsida või kommenteerida – minagi olin nende seas.

Teadustöö ja koolitus

Pika COVID-i patobioloogia – mida on uut?

Pikk COVID on katustermin, mille kõige sagedasemad avaldused on kardiovaskulaarsed, trombootilised ja tserebrovaskulaarsed haigused, kroonilise väsimuse sündroomi sarnane sümptomaatika ja düsautonoomia, eeskätt posturaalne ortostaatilise tahhükardia sündroom (POTS). Sümptomid võivad kesta aastaid ja mõned autorid usuvad, et kroonilise väsimuse ja düsautonoomia sümptomid on eluaegsed.

Infektsionist: skeptiline suhtumine vaktsineerimisse teeb murelikuks

Mitmes Euroopa riigis on sagenenud leetritesse nakatumine. Eesti olukorrast ülevaate teinud Lääne-Tallinna Keskhaigla vanemarst-infektsionist dr Helen Mülle tõdes, et talle teeb muret üldine skeptilisus vaktsineerimise vajalikkuse suhtes ja usaldamatus tõenduspõhise meditsiini vastu.

Eakate kroonilise valu medikamentoosne ravi

Eakate (65-aastaste ja vanemate) osakaal rahvastikus kasvab. Statistika kohaselt kaebavad pooled neist sellist valu, mis muudab igapäevaelu ja iseseisva hakkamasaamise keerulisemaks (1).

Skotoomi neuroloogilised põhjused

Termin skotoom viitab nägemisvälja defektile või pimealale, mis lisaks oftalmoloogilistele probleemidele võib tekkida seoses erinevate neuroloogiliste haigustega. Selles artiklis käsitletakse skotoomi neuroloogilisi põhjuseid ning nende diagnostika- ja ravimeetodeid.

Kops ja süda – kes neid suudaks lahuta?

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on oluline rahvatervise probleem üle 40-aastaste populatsioonis. KOK-i esinemissagedus on suur arenenud maades, kus on olemas suitsetamise traditsioon, ja KOK-i esinemissagedus on suurenemas arengumaades (1). Kui Ühendkuningriigis on KOK-i levimus 3% täiskasvanud elanikkonnast, siis arengumaades võib see ulatuda kuni 10%-ni (1). Aastal 2020 oli KOK maailmas surmapõhjusena kolmandal kohal (2) ning on prognoositud, et aastaks 2030 „vastutab“ KOK 4,5 miljoni surma eest aastas (3).

Kardiovaskulaarsüsteemi radioloogiliste uuringute võimalustest Eestis – ülevaade perearstile

Südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH) on üks peamisi haigestumuse, elukvaliteedi halvenemise ja suremuse põhjuseid kogu maailmas (1). SVH-de varajane diagnostika ja nende ulatuse hindamine määrab patsiendi prognoosi ja edasise ravi. Ülevaateartikli eesmärk on tutvustada SVH diagnostikas kasutatavaid radioloogilisi uurimismeetodeid.

Kroonilise südamehaigusega patsiendi laboratoorsete analüüside määramine

Kroonilise südamehaiguse mõiste defineerimine ei ole kerge. Kõige sagedamini pakub internetiavarus kroonilise südamehaiguse tähendusena kardiovaskulaarseid haigusi (1). Osade andmete alusel defineeritaksegi kroonilist südamehaigust selle kõige sagedasemate sümptomite alusel ehk rindkerevalu, palpitatsioonide, hingamispuudulikkuse ning südamelihase infarkti esinemise alusel (2).

Stabiilse harvade ägenemistega kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi käsitlus

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on sageli esinev krooniline haigus, mida defineeritakse vastavalt Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease (GOLD) 2024 ravijuhendile (1) kui heterogeenset kopsuhaigust, mille korral esinevad kroonilised hingamisteede sümptomid (hingeldus, köha, rögaeritus, haiguse ägenemised), mis on tekkinud seoses muutustega hingamisteedes (bronhiit, bronhioliit) ja/või kopsu alveoolides (emfüseem) ning mis põhjustavad püsivat, sageli progresseeruvat hingamisteede ahenemist.

Alajäsemete arterite haigus

Siinses lühikokkuvõttes käsitletakse perifeersete arterite haigust (PAH) kitsamas tähenduses ehk alajäsemete arterite haigust (AAH). Eesmärk on anda praktilisi juhiseid AAH-ga patsientide käsitlemisel perearstipraksises. AAH seepärast, et tegemist on PAH-i enamlevinud lokalisatsiooniga. Ülajäsemete artereid, aorti, koljuväliseid ajuartereid ja siseelundite artereid artikkel ei käsitle.

Süsteemne skleroos – kuidas ära tunda?

Süsteemne skleroos on krooniline sidekoehaigus, mida iseloomustab üldine vaskulaarne düsfunktsioon ning naha ja erinevate siseorganite fibroos. Tegu on heterogeense haiguste grupiga, millel on erinevad avaldumisvormid, erinev organhaaratus ja prognoos.

Lipödeem – haigus, mida ei osata märgata

Tartu Ülikooli kliinikumi taastusarsti Annika Albert-Aksjonovi sõnul ei osata lipödeemi kui elukvaliteeti halvendavat seisundit piisavalt kiiresti ära tunda ja selles osas on veel palju tööd teha. Uuringud on näidanud, et esimesed lipödeemi sümptomid ilmnevad sageli juba puberteedieas, kuid õige diagnoosini jõutakse alles mitukümmend aastat hiljem.

Akromioklavikulaarliigese haigused

Akromioklavikulaarliigese (AC-liigese) haigused võib jagada ägedateks traumaatilisteks vigastusteks, kroonilisteks ülekoormustüüpi sündroomideks, degeneratiivseteks ja muudeks seisunditeks.

Akne noortel

Akne on väga sage nahahaigus, millega on kokku puutunud enamik inimestest. Eriti on mõjutatud teismeeas noored, kuid tihti esineb haigust ka täiskasvanutel. Akne korral on tegu kroonilise põletikuga karvanääpsu ja rasunäärme viimajuhas ning neid ümbritsevas koes. Artikli eesmärk on anda lühiülevaade akne olemusest, ägestavatest teguritest ja raviprintsiipidest ning anda praktilisi soovitusi igapäevaseks tööks patsiendi nõustamisel.

Munandite areng ja sellega seotud sagedasemad patoloogiad lapseeas

Lapseeas esinevad mitmed kubemepiirkonna ja munandite probleemid, millega perearstid oma igapäevases töös kokku puutuvad. Kui ägeda munandivaluga kulgevate haiguste korral vajavad poisid kiiret käsitlust erakorralise meditsiini osakonnas, siis ägeda sümptomatoloogiata kulgevate munandiprobleemide korral esineb mõnevõrra rohkem diferentsiaaldiagnostilisi probleeme. Üks probleemidest on laskumata munandid ja selle erivormid – nimelt, mis juhtudel on tegemist normileiuga ja mis juhtudel vajab laps lastekirurgi käsitlust.

Krooniline neerupealise koore puudulikkus

Neerupealiste koore puudulikkus on raske ja potentsiaalselt eluohtlik haigus, sest neerupealiste koore hormoonid mängivad keskset rolli energia-, elektrolüütide ja vedelikutasakaalus. Naistel on neerupealised peamine androgeenide allikas. Haiguse diagnoosimine on väljakutse, kuna haiguse algus on hiiliv ning sümptomid mittespetsiifilised.

Söögitorulahi song

Söögitorulahi songa näol on tegemist mao osalise või täieliku sopistumisega rindkereõõnde läbi vahelihase loomuliku avause – söögitorulahi. Vahelihase avaust läbiva söögitoru suubumisel makku moodustub gastroösofageaalne ühendus (GEJ). Viimase sopistumisel rindkereõõnde häirub aga söögitoru alumise sfinkteri (LES) talitlus, mis võimaldab maosisaldise ja -happe tagasivoolu söögitorru.

Miks on rauaprobleemid imiku- ja väikelapseeas nii tavalised ja kuidas saaks neid ennetada?

Imikute ja väikelaste päevane soovituslik rauakogus on 6 mg (Euroopa Komisjon). Uuendatud riiklike soovituste järgi peaks 7–11-kuune imik saama rauda koguni 10 mg. Nüüd tekib aga konflikt: täiskasvanud mehe päevane rauasoovitus on 9 mg. Kuidas võiks lisatoiduga alustav imik saada igapäevaselt rohkem rauda kui tema isa? Kõlab nagu keeruline katsumus, ja seda see ongi. 1–6-aastastel lastel on riiklike soovituste järgi päevane soovituslik kogus 7 mg rauda.

Uudised ja teated

Uudised

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.

Konverents

Eesti Kardioloogide Seltsi konverents vähidiagnoosiga patsientide südameprobleemidest

Eesti Kardioloogide Seltsi onkokardioloogia töögrupp korraldas 30. novembril 2023 Tartus konverentsi, kus arutati, kuidas hinnata onkoloogilise patsiendi südamehaiguse riski ning ennetada ja ravida vähist või vähiravist põhjustatud südame-veresoonkonnakahjustusi.