Diabeedikonverents (11.10.2024 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

September 2024

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Arvamus

Parima praksise kvaliteedimärk on arenguvalmidus

Kvaliteetne perearstiabi on Eesti tervishoiusüsteemi nurgakivi ja mul on hea meel tõdeda, et väga paljud perearstikeskused teevad oma tööd hästi. Samas seisavad perearstid ja tervishoiusüsteem laiemalt silmitsi mitmete proovikividega, mis muudavad kvaliteedi hoidmise ja arendamise keerukaks. Ühiselt lahenduste leidmine ja koostöö on võtmetähtsusega nii perearstide kui ka Tervisekassa jaoks.

Persoon

Eveli Parveots: pean oluliseks ausust, läbipaistvust ja lugupidavat suhtumist

Sellel suvel residentuuri lõpetanud Eveli Parveots võtab oktoobris üle Nõos 50 aastat meditsiini panustanud Tiiu Kaasiku nimistu. Alates maikuust nimistu juures inkubatsiooniprogrammi raames töötanud arst sõnab, et nimistu üleandmine on kulgenud siiani kenasti – patsiendid on ta hästi vastu võtnud ja osadega on juba tekkinud ka usalduslik suhe.

Aktuaalne teema

Kes on ja kuhu läheb NOPE?

NOPE ehk MTÜ Eesti Noored Perearstid koondab enda alla peremeditsiini residente ja teisi noori perearste, kellel on residentuuri lõpetamisest möödas vähem kui viis aastat. NOPE-sse kuulumine on vabatahtlik ja täisliikmetele alati tasuta, kuid annab eeliseid ja soodustusi NOPE üritustel.

Peremeditsiini residentuuri alustas 34 noort arsti

Juunis toimunud konkursil võeti Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuri vastu 29 noort arsti. Augusti lõpus läbitud eksami järel lisandus neile veel viis. Peremeditsiini 40 residentuurikohast jäi kahe konkursi kokkuvõttes täitmata kuus.

Kersti Esnar: kas nimistu võiks kuuluda tervisekeskusele?

On aeg aruteludeks, kas osad nimistud võiksid olla tervise-keskuste, mitte perearstide omad, ütles alates 1. oktoobrist Eesti Tervisekeskuste Liidu juhi ametis alustav Kersti Esnar.

Iia-Ulvi Raid: läksin rahuliku südamega pensionile

27 aastat perearstina töötanud Võru Arsti perearst Iia-Ulvi Raid andis pärast inkubatsiooni-aastat oma nimistu üle noorele perearstile Indrek Viilile ning jätkab ise keskuse juhatajana. Dr Raid sõnab, et inkubatsioonprogrammis osalemine on tema jaoks esmakordne kogemus ning palju vaeva see ei nõudnud. Ta leiab, et inkubatsiooniaasta on hea võimalus ühendada omavahel noore perearsti värsked teadmised ja vanema perearsti kogemused.

Teadustöö ja koolitus

Professor Margus Viigimaa: uuringud näitavad, et elustiiliga on võimalik saavutada triglütseriidide taseme langus 70 protsendi ulatuses

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogia teadus- ja arendusjuht professor Margus Viigimaa rääkis ajakirjale Perearst hüpertriglütserideemia ravivõimalustest ja rõhutas, et ravis on esikohal elustiili muutmine, millega üksi võib saavutada juba olulise triglütseriidide taseme languse.

Endokardiit

Endokardiit on südame sisekesta põletik, mis kahjustab südameklappe ning on kõige sagedamini bakteriaalse geneesiga. Harvematel juhtudel võib põletik olla tingitud seeninfektsioonist või olla üldse mitteinfektsioosne (Libmani-Sacksi endokardiit), mis tekib süsteemse erütematoosse luupuse, antifosfolipiid sündroomi või mõne kasvaja korral. Käesolev artikkel keskendub infektsioossele endokardiile (IE).

2. tüüpi diabeedi remissioon – kas see on võimalik?

Diabeet on üks peamistest ülemaailmset haiguskoormust suurendavatest faktoritest. Rahvusvahelise Diabeediliidu (International Diabetes Federation, IDF) esimeses ülevaates (2000. aastal) hinnati, et diabeeti põeb üle maailma 151 miljonit 20–79-aastast inimest. Sellest ajast alates on diabeedi levimus aina suurenenud. 2021. aasta IDF-i aruandes oli hinnanguline diabeedi levimus juba 10,5% ehk 540 miljonit inimest ning 2045. aastaks ennustatakse, et iga kaheksas täiskasvanu ehk umbkaudu 783 miljonit täiskasvanut põeb diabeeti. (1)

Soolestiku mikrobioom ja naiste tervis on omavahel väga tihedalt seotud

Kas olete kunagi mõelnud, et seedehäired võivad olla seotud hormoonidega? Selgub, et olulised naissuguhormoonid östrogeen ja progesteroon ei mõjuta mitte ainult reproduktiivset tervist, vaid ka soolestiku tervist. Oma mõju on ka stressihormoonidel.

Kopsuhaigustega seotud taastusravi

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi maailmas surmapõhjuste seas kolmandal kohal, põhjustades 3,23 miljonit surma 2019. aastal, ning on teine juhtiv summaarse tervisekao põhjus maailmas (1).

Menopaus ja urogenitaalne sündroom

Menopaus algab Eesti naistel keskmiselt 50–51-aastaselt. Östrogeenide ja progesterooni produktsioon munasarjades väheneb, kuni lakkab, munasari jääb postmenopausis androgeene tootvaks endokriinorganiks.

Vererohke menstruatsiooni põhjused ja ravi

Vererohked menstruatsioonid on reeglipärased menstruatsioonid, mille korral mõjutab verekaotuse hulk naise füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset või materiaalset elukvaliteeti (1). Verest läbiimbunud pesu ja sellest tulenev sotsiaalne häbitunne, menstruatsioonipäevadel kodust lahkumise hirm ja menstruatsioonitarvetele kulunud raha hulk on näited põhjustest, miks naised pöörduvad abi saamiseks.

Stress- ehk pingutusinkontinents

Uriinipidamine sõltub kolmest põhikomponendist: normaalselt funktsioneerivast urotraktist, adekvaatsest vaagnapõhjalihaste ja sidekoe toestusest ning funktsionaalsest võimekusest tualetti kasutada. Stressuriinipidamatus on tahtmatu uriinileke füüsilisel pingutusel, kui tekib kõhuõõnesisese rõhu tõus.

Allergiline ja ärrituskontaktdermatiit

Kontakt ja dermatiit. Nagu nimi vihjab, on kontaktdermatiidi näol tegemist nahapõletikuga, mis on saanud alguse väliskeskkonna teguri kokkupuutest nahaga. Tegur võib olla nii keemiline, füüsikaline, bioloogiline kui ka mehaaniline.

Lampjalgsus täiskasvanueas

Täiskasvanu omandatud lampjalgsusena (ingl adult acquired flatfoot deformity, AAFD) tunti varem hulka sidemete ja kõõluste ülekoormuskahjustusi, mis võivad viia väljendunud labajalamoonete ja tervisekahjuni (1). Kuna aga eelmainitud mõiste ajalooline nomenklatuur on olnud segadusttekitav, loodi 2020. aastal konsensuslikult uus termin – labajala süvenev vajumismoone (ingl progressive collapsing foot deformity, PCFD).

Laste selektiivne ja sensoorne söömishäire

Kõikidel inimestel on söögi suhtes oma eelistused: on erilisi lemmikuid, on sööke, mis ei maitse, ning ka toite, mida ei söödagi. Elu jooksul eelistused muutuvad, kuid üldiselt on inimene uutest maitsetest pigem huvitunud ja aldis proovima. Väike laps alles harjutab ning katsetab erinevaid maitseid ja tekstuure. See, et lapse söögiisu on periooditi kehvem, eelistused vahelduvad või ta keeldub varem söödud toidust, on igati loomulik. Kui aga söömisolukorrad on lapsele alati rasked ja menüü väga piiratud ning see tekitab pere igapäevaelus pidevalt probleeme, võib tegu olla selektiivse ja sensoorse söömishäirega.

Uudised ja teated

Uudised

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.