Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
Oktoober 2019

Oktoober 2019

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Unistustel on kombeks täituda

Filosoofid on läbi aegade toonud välja, et õnnelikkuse üks aluseid on oma mõtetes ja eesmärkides süsteemsuse, õigemini mõtestatuse loomine. Tööalaselt tundub meditsiin filosoofiast valgusaastate kaugusel olevat, ometi õnnetunnet ja rahuldustpakkuvat tööelu tahame kõik.

Persoon

Ann Poola: uue tervisekeskuse avamine oli katsumusterohke

Perearst Ann Poola alustas Tabasalu perearstikeskuses oma nimistuga tööd oktoobrist. Nimistu täitub kiiresti ja dr Poola arvab, et 1600 piirini jõudes tung jätkub. Uue nimistuga alustamine ei läinud päris valutult – kuna tervisekeskuse avamine hilines, siis lisandus ka Ann Poola nende perearstide nimekirja, kes on saanud kurja kõne terviseametist.

Aktuaalne teema

Austraalia perearst Faika Jappie: perearstil ei hakka kunagi igav

Austraalia perearst Faika Jappie rääkis oma mitmetahulisest töökogemusest: ta on töötanud nii üldarstina haiglas, kohtuarstina politseis kui ka aidanud kohalikke kogukondi äärealadel. „Kuigi Eesti ja Austraalia tervishoius on arengusuunad erinevad, seisame üsna sarnaste proovikivide ees,“ ütleb ta.

Vandeadvokaat toimingupiirangutest: arst ei peaks sellistes sogastes vetes tegutsema

Eetikakonverentsil toimingupiirangu rikkumistest rääkinud Lextali vandeadvokaat Oliver Nääs leiab, et arst ei peaks tegutsema sellistes sogastes vetes, kus tal tuleb inimese tervise eest hoolt kandes ka võimaliku karistuse pärast muret tunda.

Vea teinud arst: kui oleksin saanud kuskiltki negatiivset tagasisidet, oleks see mulle mõjunud väga laastavalt

Alustan artiklisarja „Tegin vea“. Sarja igas osas teen intervjuu ühe Eesti arstiga, kes räägib oma karjääri jooksul tehtud vigadest. Suurem osa artiklitest on anonüümsed. Selle sarjaga loodan aidata kaasa vigadest rääkimise harjumuse levikule kogu Eestis ning julgustada ka teisi kolleege ennast rohkem avama. Targad õpivad teiste vigadest ja sellepärast ei tasu väärtuslikku ressurssi raisku lasta: kellegi teise veast lugedes jäävad meil endal loodetavasti nii mõnedki neist tegemata. Süsteemsest ja kestlikust vigade tunnistamisest ning nendest õppimisest võidavad aga nii arst, tema meeskond kui ka patsient.

Kümnendik perearstikeskustest pole tänavu teinud ainsatki e-konsultatsiooni

Augusti seisuga pole enam kui kümnendik perearstikeskustest teinud käesoleva aasta jooksul ühtegi e-konsultatsiooni.

Kes hoiab hoidjat? Meedikud on samuti inimesed

Meedikud on inimesed samamoodi nagu meie patsiendid – ka arstid võivad haigestuda või kogeda erinevaid sümptomeid. Arstide tervishoid on aga sageli ebatavaline, ad hoc, mitteformaalne, imelik ja mõnikord täiesti olematu, rääkis Eesti Perearstide Seltsi konverentsil Iiri Üldarstide Kolledži kvaliteedijuht Andree Rochfort.

Teadustöö ja koolitus

Alajäsemete veenilaiendite diagnoosimine, esmane käsitlus ja edasisuunamise taktika

Alajäsemete veenilaiendid esinevad vähemalt 50%-l inimestest. Üllatav on jätkuvalt see, et kuigi peamiselt peetakse veenilaiendeid naissooga kaasas käivaks probleemiks, esineb varikoosi ka meestel.

Kuidas minna edasi vähiraviga?

Vähk on meditsiinis endiselt tõeliselt keeruline katsumus. Järjekindlalt püütakse uuringute abil mõista selle haigustegrupi olemust ja seeläbi arendada uusi efektiivsemaid ravimeetodeid.

Krooniline põiepõletik

Krooniline põiepõletik on kliinilises praktikas suhteliselt sageli kasutatav termin pikalt kestnud põiepõletikusarnase sündroomi või sageli korduvate põiepõletike korral. Kõige sagedamini on tegemist infektsiooni tõttu tekkinud põie limaskesta kahjustusega. Artikkel annab ülevaate tavalise põiepõletiku, sageli korduva ehk retsidiveeruva põiepõletiku ja mitteinfektsioosse valuliku põie sündroomi käsitlustest.

Sepsis ja septiline šokk – seisundi äratundmine, ravi ja ennetamine uue ravijuhendi põhjal

Bakteriaalse infektsiooni ja palavikuga patsient on sage sisehaiguste osakonda hospitaliseerimist vajav haige. Bakteriaalse infektsiooni eluohtlikud vormid on sepsis ja septiline šokk, mille letaalsus ulatub vastavalt kuni 25–30%-ni ja 40–70%-ni. Sepsist iseloomustab süsteemne põletikureaktsioon vastusena raskele infektsioonile (1).

Listerioos – ohtlik inimese zoonoosne nakkushaigus

Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes põhjustatud zoonoosne nakkushaigus, mis ohustab eelkõige riskirühma kuuluvaid inimesi. Sporaadiline haigestumine listerioosi esineb aasta ringi, kusjuures haigestumine sageneb suvel ja sügisel. Listerioosi toidutekkeline päritolu selgus alles 1980. aastate algul (1). Haiguspuhangute põhjus on peamiselt haigustekitajatega saastunud loomsete toiduainete tarvitamine. Maailma Terviseorganisatsiooni määrangu alusel on inimese listerioos ohtlik toidutekkeline nakkushaigus.

Uuenduslikud ravimid reumatoloogias

Iga aastaga kasvab reumaatiliste haiguste tõttu bioloogilist ravi saavate patsientide hulk ja ühtlasi ka nende haiguste raviks mõeldud ravimite arv. Bioloogilise ravi paremale kättesaadavusele aitab muuhulgas kaasa soodsama hinnaga biosimilar’ide kasutuselevõtt. Lisaks on täienenud ka sünteetiliste haigust modifitseerivate ravimite (HMR) valik uute sihtmärgistatud ravimite, Janus-kinaasi ehk JAK-i inhibiitorite võrra.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kolmikravi

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on hingamisteede progresseeruva kuluga haigus, mis on ühiskonnas järjest rohkem kõlapinda leidnud. Rahvusvahelist KOK-i päeva tähistatakse sel aastal 21. novembril 17. korda. KOK kuulub olulisemate haigestumis- ja surmapõhjuste hulka kogu maailmas, põhjustades töövõimetust ja suurt kulu tervishoiusüsteemile. Viimaste aastate jooksul on KOK-i ravivõimalused laienenud ja lisandunud on uued inhaleeritavad kombinatsioonravimid: kombineeritud pikatoimelised bronhodilataatorid ja inhaleeritav glükokortikosteroid ühes inhalaatoris ehk kolmikravi (triple therapy).

Diana Ingerainen: KOK-i sõeluuringuprojekt õpetas meid KOKi-haigeid oskuslikumalt käsitlema

Eelmisel aastal viidi Järveotsa Perearstikeskuse patsientide seas läbi nutikas kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) sõelumiseprojekt, mille eesmärk oli sõeluda juba perearsti juures välja KOKi-haigete riskirühm. Projekti üks eestvedajaid perearst Diana Ingerainen pidas projekti edukaks ning tõi välja, et tänu projektis osalemisele õppisid nende keskuse arstid ja õed KOK-i palju paremini tundma ning neid haigeid oskuslikumalt käsitlema.

Nahahooldus atoopilise dermatiidi korral

Atoopiline dermatiit (AD) on krooniline ägenemiste ja remissioonidega kulgev intensiivset sügelust põhjustav põletikuline nahahaigus. AD-d esineb arenenud riikides umbes 10–20%-l lastest. Enamikul juhtudel avaldub haigus imiku- ja lapseeas, 70%-l enne viiendat eluaastat. Imikueas alanud AD-le võivad hiljem lisanduda astma ja allergiline riniit. Kroonilise sügeleva nahapõletiku tõttu on häiritud nii lapse kui ka tema perekonna elukvaliteet.

Tänapäevane armiravi

Igasugune nahakahjustus paraneb suuremal või vähemal määral armiga. Armistumise protsessi ulatus sõltub suuresti nahakahjustuse sügavusest: mida sügavam kahjustus, seda väljendunum on armistumise protsess ja seda suurem on armi tekke tõenäosus. Millist tüüpi arm patsiendil kujuneb, sõltub armi tekke põhjusest ning patsiendiga seotud faktoritest. Trauma- või naha-patoloogia järgsed armid võivad olla oluliselt suuremad ja märgatavamad kui näiteks plaanilise kirurgiaga seotud armid.

Kuidas aidata depressiivset teismelist?

Loomuliku arengu ja teismeea kriiside taustal võib ebasoodsate sündmuste ja läbielamiste koosmõjul kujuneda depressioon. Kõrvaltvaatajal võib olla raske teha vahet, kas tegemist on arengukriisi või meeleoluhäirega. Teismeline ise tajub muutust ning enamasti on abi saamisest huvitatud.

Ravimi liigtarvitamise peavalu

Ravimi liigtarvitamise peavaluks nimetatakse peavalu, mis esineb ≥ 15 päeval kuus, mis tekib mingi muu esmase peavalu foonil ning mille põhjus on regulaarne peavalu hooravimite liigtarvitamine rohkem kui kolme kuu jooksul (1). Seega on tegemist sekundaarse peavaluga, mis ei saa kunagi tekkida iseenesest, ilma et patsiendil juba ei oleks mingit primaarset peavalu, näiteks pingetüüpi peavalu või migreeni.

Vererõhk vanemaealistel

Viimastel aastatel ilmunud hüpertensiooni ravijuhendites on tavaliselt alaosa pühendatud eakate või habraste inimeste (older people, frail people) käsitlemise eripäradele. See on saanud võimalikuks, kuna üha enam on uuringutesse kaasatud 80-aastased ja vanemad inimesed ning seega on rohkem tõenduspõhisust ravisoovitustel väga vanadele inimestele.

Kardioloogi ja perearsti vaade kardioloogia e-konsultatsioonile

Kardioloogia e-konsultatsiooni plusse ja miinuseid kaaludes arvasid nii Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog Heli Kaljusaar kui ka Tartu Kesklinna Perearstikeskuse perearst Liina Kask-Flight, et see võimalus on ennast täielikult õigustanud ning viinud eriarsti ja perearsti suhtluse uuele tasemele. Mõlemad arstid tõid siiski välja ka kitsaskohti, mida on vaja lahendada.

HIV-i testimise võimaluste laiendamine on aidanud viiruse levikut pidurdada

Kui 2017. aastal registreeriti Eestis 219 uut HIV-i nakatumist, siis 2018. aastal oli nakatunuid 29 inimese võrra vähem, selgub sotsiaalministeeriumi koostatud riikliku HIV-i tegevuskava 2017–2025 vahearuandest (1, 2). HIV-i nakatumisele on aidanud piiri panna ennekõike kahjude vähendamise teenuste ning HIV-i testimise võimaluste laiendamine.

Uudised ja teated

In memoriam Mall Punman

9. oktoobril lahkus igavikku lugupeetud arst Mall Punman.

Uudised

Konverents

Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni 55. aastakonverents

Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni (EASD) konverents toimus 16.–20. septembrini Berliinis. Konverentsil esitleti sadu suulisi ja posterettekandeid. Suur osa teemadest käsitles diabeediravimeid, kuid räägiti ka näiteks südamepuudulikkusest ning maksarasvtõvest diabeedi kontekstis. Artiklis on toodud kokkuvõtted huvitavamatest esitlustest.

Kroonilised koronaarsündroomid: antitrombootilise ravi uued põhimõtted

Euroopa Kardioloogide Selts (ESC) avaldas 2019. aasta augusti lõpus uuendatud juhendi krooniliste koronaarsündroomide diagnoosimiseks ja käsitlemiseks. Juhendis on võrreldes 2013. aasta stabiilse koronaarhaiguse juhisega mitmeid uusi ja täiendatud soovitusi. Artikkel keskendub krooniliste koronaarsündroomide antitrombootilise ravi uute soovituste ja põhimõtete tutvustamisele.

Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressil esitleti viit uut ravijuhendit

Euroopa Kardioloogide Seltsi (European Society of Cardiology, ESC) kongress toimus tänavu 31. augustist – 4. septembrini Pariisis koos kardioloogia maailmakongressiga (World Congress of Cardiology). Tõmbamaks tähelepanu südame- ja veresoonkonnahaiguste levimusele, käsitlusele ja ravile maailma eri nurkades oli kongressi peateema kardiovaskulaarne tervis globaalsel tasandil.