Igaüks saab teha midagi selleks, et tervishoid oleks kvaliteetne ja kestlik

Kes lahendab terviseküsimused esmatasandil, kui märkimisväärne osa perearste on lähikümnendil süsteemist lahkumas, inimressurssi meditsiiniabi tagamiseks napib ja järelkasv sellega sammu pidada ei suuda ning kui kiirabi ja EMO töötajad peavad tulema toime pöördumistega, mille põhjused on sageli elustiiliga seotud haigused ning mis ei ole ei erakorralised ega eluohtlikud? Mida saame muuta meie, arstid, ja mida saab teha iga inimene ise, et meie tervishoiusüsteem tulevikus paremini toimiks?

Anet Vanaveski: tahan perearstina olla patsiendi tervise teejuht ning järjepideva arstiabi tagaja

Kasvav töökoormus ei tohiks olla põhjus perearsti töö sisu ümbermõtestamiseks – selle seisukoha käib välja peremeditsiini eriala arst-resident Anet Vanaveski, kes näeb oma tulevikku patsiendi tervise teejuhina ja järjepideva arstiabi tagajana. Intervjuus arutleb ta selle üle, miks perearst peab saama keskenduda just perearsti tööle ning kuidas süsteem peaks seda toetama.

Järgmisel aastal muutub perearstide pearahasüsteem

9. mail toimus Tallinnas Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu konverents, kus muu hulgas räägiti muudatustest perearstiabis. Tervisekassa perearstiabi teenuse juht Laura Johanna Tuisk rääkis konverentsil muudatustest pearahasüsteemis.

Med24 küsitlus: arstid kohustuslikku e-konsultatsiooni pigem ei poolda

Med24 küsitlusest selgub, et perearstid pooldavad teiste erialade arstidest isegi vähem mõtet, et patsiendi võiks eriarsti vastuvõtule suunata üksnes e-konsultatsiooni kaudu. EMO saatekirjadele ollakse kindlalt vastu.

19. mail tähistati rahvusvahelist perearstide päeva

Ülemaailmset perearstide päeva tähistatakse maailma perearste ühendava organisatsiooni WONCA (World Organization of Family Doctors) eestvedamisel, et tõsta esile ja tunnustada perearstide ja esmatasandi meeskonna keskset rolli haiguste ennetustöös, varajases diagnostikas ja ravis.  

Perearstide päeva jätkuks… et ikka perearste jätkuks!

Aastaid on räägitud perearstide põuast, perearstkonna vananemistest, lahkumisest tööturult. Samas kasvab krooniliste haigustega patsientide arv, mis tähendab perearstiabi vajaduse suurenemist.

Kommentaar artiklile „Kuidas diagnoosida ja ravida lapsel ägedat keskkõrvapõletikku?“


Ravijuhend „Healoomuliste ja ebaselge loomusega nahamoodustiste käsitlus“

Tänavu valmis uus ravijuhend „Healoomuliste ja ebaselge loomusega nahamoodustiste käsitlus“, mis koondab tõenduspõhise teabe healoomuliste ja ebaselge loomusega naha-moodustiste diagnoosimise ja ravi kohta täiskasvanutel ning aitab parandada nende käsitlust. Artikkel annab ravijuhendist tutvustava ülevaate.

Autismispektri häire

Autismispektri häire (ASH) ehk pervasiivne arenguhäire on neuroloogilise arengu häire, mida iseloomustavad sotsiaalse suhtluse häiritus ning huvide piiratus ja stereotüüpne käitumine (1). Kui DSM-IV-s eristati pervasiivsete arenguhäirete alakategooriaid, nagu autism, Aspergeri sündroom, täpsustamata pervasiivne arenguhäire, Retti sündroom ja lapseea desintegratiivne häire (2), siis DSM-V-s need enam kasutusel ei ole ning diagnoosida saab ASH-d täpsustusega sümptomite avaldumise ja raskusastme suhtes (3).

Hulgimüeloom

Hulgimüeloom on verevähi vorm, mida iseloomustab maliigsete plasmarakkude proliferatsioon luuüdis, monoklonaalne valk veres ja/või uriinis ning sellest tingitud organkahjustused (1).

Glükoosiseire 1. ja 2. tüüpi diabeediga patsientidel

Glükoosiseire pole enam ammu vaid 1. tüüpi diabeeti põdevate patsientide pärusmaa, vaid sellest võivad saada kasu ka paljud teised inimesed. 16. aprillil toimunud veebiseminaril rääkis Eesti Diabeedikeskuse juhataja ja endokrinoloog ning Eesti Diabeediliidu juhatuse liige dr Marju Past diabeedi kompensatsioonist ja seiramise võimalustest ning jagas tehnilisi nippe ja soovitusi, mida teha plaastriallergia korral. Samuti said seminaril osalejad ülevaate kehtivatest soodustingimustest.

Lühidalt kuulmetõrve ilust ja valust

Kuulmetõrvest rääkimine on kui rääkimine elevandist toas, kus istuvad üheskoos ka keskkõrvapõletik, sukeldumine ja lendamine, tinnitus, kõrvade lukustunne ja autofoonia ning nad kõik süüdistavad enda hädades keskkõrva. Lõpuni vale see ei ole, ent suure osa nende süüdistustest saab tegelikult suunata kuulmetõrvele.

Menopausist tingitud kaebused kuse- ja suguteedes ehk genitourinaarne sündroom

Menopausaalne genitourinaarne sündroom on sümptomite kogum, mis on põhjustatud östrogeenipuudusest tingitud muutustest suurtes ja väikestes häbememokkades, kliitoris, tupes, põiekaelas ja põies. Varem nimetati kaebuste kompleksi vaginaalseks atroofiaks, vulvovaginaalseks atroofiaks, urogenitaalseks atroofiaks või atroofiliseks vaginiidiks. (1)

Vaagnapõhjahäired raseduse ajal ja sünnitusjärgsel perioodil

Rasedus ja sünnitus toovad kaasa ulatuslikke füsioloogilisi muutusi, mis võivad viia mitme-suguste vaagnapõhjahäirete tekkeni. Nende hulka kuuluvad uriinipidamatus, vaagnaelundite allavaje, roojapidamatus ning seksuaalfunktsiooni häired. Ehkki levinud, jäävad vaagnapõhjahäired sageli diagnoosimata, ravimata või käsitletakse neid emaduse „loomuliku tagajärjena“.

Allergiate diagnoosimise alused

Allergiaks nimetatakse ülitundlikkust, mida põhjustavad spetsiifilised muutused immuunsüsteemis. Allergiline reaktsioon on olukord, mille korral immuunsüsteemi komponendid reageerivad ülitugevalt süütu kehavõõra aine sattumisele organismi.

Mikroskoopiline koliit: vähem tuntud ja aladiagnoositud haigus

Jämesool on seedetrakti alumine osa, mis täidab mitmeid olulisi funktsioone, eeskätt väljaheitemasside moodustamine ja väljutamine organismist. Jämesooles toimub vee ja mineraalide lõplik imendumine. Jämesool on tuntud seal elutsevate bakterite koosluse ehk mikrobioomi poolest, mis kaitseb organismi ja moduleerib immuunsüsteemi. Hiljutistes uuringutes on näidatud, et mikrobioomi mõjutades on võimalik ravida paljusid haigusi, sh põletikulisi soolehaigusi (haavandiline koliit, Crohni tõbi), ülekaalulisust ja maksahaigusi (rasvmaks) jt (1).

Hüperkaleemia – vereproovis ja tegelikus elus

Hüperkaleemia on seisund, mis võib teatud patoloogiate korral tekkida hiilimisi ja selle juhuleiuna tuvastamine võib olla mitteootuspärane leid. Samuti on hemolüüs sage proovivõtu tüsistus ning selle tagajärjel mõõdetud hüperkaleemia võib olla kliiniliselt desorienteeriv. Artikli eesmärk on anda praktilist nõu nende seisundite eristamiseks.

Kahe- või kolmevalentne raud? Lühikese või pika toimega raud?

Euroopa Liidus valmistatud rauatoidulisandites on lubatud kasutada lausa 17 erinevat rauasoola. Nende hulgas on peamiselt kahevalentsed, aga ka kuus kolmevalentset rauasoola.

Vastsündinutel esinevad füsioloogilised ja haiguslikud lööbed

Vastsündinu nahal on tähtis roll üleminekul looteeast uude ellu. Terve ajalise vastsündinu nahk on hästi arenenud ja funktsionaalne juba sünnil. Imiku nahk hoolitseb, et laps ei kaotaks sünni järel vett, ning takistab ärritavate ainete mõju, see on tähtis lapse termoregulatsioonis ja pakub kaitset mehaaniliste vigastuste eest. Naha terviklikkus on oluline nakkusevastases kaitses.

SCORE2 kalkulaator praktikas

Aterosklerootilise kardiovaskulaarse haiguse riski hindamine konkreetsel inimesel vajab kliiniliste, laboratoorsete, pärilike ja piltdiagnostiliste tunnuste kombineerimist, ja see on loodetavasti tulevikus hõlpsalt tehtav. Seniks aga tuleb kasutada rahvastikupõhiseid tööriistu. Mõjutatavad riskitegurid on ja jäävad oluliseks ning nendega kimpus olevate inimeste arv suureneb. Seepärast on esmases ennetuses mõistlik kasutada SCORE2 (Systematic Coronary Risk Estimation 2) kalkulaatorit.

Abdominaalne migreen lastel

Lapsed kurdavad tihti pea- ja kõhuvalusid. Küllaltki keeruline võib olla tõlgendada mittespetsiifilist valuepisoodi näiteks kolme-, viie- või seitsmeaastasel lapsel. Peaaju migreen on primaarne valu-sündroom, millel on konkreetsed diagnoosikriteeriumid. Kirjeldatud tingimused on hea abimees peavalu kaebuste tõlgendamisel. Sagedaste kõhuvalude korral võib aga lapsel olla ka näiteks abdominaalne migreen, mida peetakse nii funktsionaalseks kõhuvaluks kui ka lapseea migreeni ekvivalendiks.

Väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappe kasutamine

Atsetüülsalitsüülhape (ASA), tuntud ka kui aspiriin, on vana ja levinud kasutusega toimeaine. Väikeses annuses (75–100 mg) toimib ASA antiagregandina ja on Eestis käsimüügist vabalt saadaval. Uute Euroopa ravijuhiste järgi ei soovitata ASA-t enam kasutada kardiovaskulaarhaiguse primaarseks ennetuseks, kuna võimalik saadav kasu ei kaalu üles kõrvaltoimetest tekkivaid kahjusid (1). Kuna ASA on käsimüügipreparaat, siis võidakse seda kasutada kergekäeliselt näidustuseta või ilma arsti ja apteekriga konsulteerimata.

Muutused analüüsides – meditsiiniliselt oluline muutus ja kordamise intervallid

Kõige sagedamini arvatakse, et laborist tulnud number ongi lihtsalt number. Ja number, mille taga peitub absoluutne tõde, mille alusel saab patsiendi tervise kohta kõike öelda. Tegelikult see niimoodi ikkagi ei ole.

Uudised


Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.