Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Juuni 2022

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Meie kujundame perearstiabi, mida hakatakse pakkuma 15–20 aasta pärast

2021. aasta lõpus ütles haigekassa juht Rain Laane ajakirjas Perearst, et Eesti perearsti- ja pereõeabi peab saama maailma parimaks.

Persoon

Kadi Tomson: perearsti ja patsiendi koostöö peaks olema partnerlussuhe

Perearst Kadi Tomsonil tegemisi jagub: ta juhib koos oma emaga Dr. Tomsoni perearstikeskust, teeb vastuvõtte perearstina ning lööb kaasa ka Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse töös. Perearstina leiab ta, et patsientidega suheldes on võtmesõnad partnerlus ja usaldus – kui oled patsiendi jaoks koostööpartner ja võidad ta usalduse, siis järgib patsient ka paremini ravisoovitusi.

Aktuaalne teema

Eesti Perearstide Selts ja Tallinna Perearstide Selts ühinesid

Tallinna Perearstide Seltsile pani 2001. aastal aluse grupp aktiivseid Tallinna perearste, kes soovisid viia ellu peremeditsiini arenguga seotud ideid Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas. Tallinna Perearstide Selts, mis tähistas eelmisel aastal oma 20. juubelit, ühendab umbes kolmandikku Eesti perearstidest.

Esmatasandi arengukava töörühmad keskenduvad olulistele strateegilistele teemadele

Järgmise kahe aasta jooksul on plaanis luua uus esmatasandi tervishoiu arengukava, mille väljatöötamiseks on loodud eri valdkondade töörühmad. Artiklis annavad töörühma liikmed ülevaate oma meeskonna eesmärkidest ja ülesannetest.

Peremeditsiin – kuidas edasi?

Eesti Perearstide Seltsi 30. aasta juubeli puhul korraldatud tervisefoorumil räägiti peremeditsiini arengust, uuendustest ja perearstide rollist tulevikus. Maikuus toimunud foorumil diskuteeriti enim selle üle, kuidas vähendada perearstide puudust. Leiti ka, et perearstid peaksid tegelema rohkem haiguste ennetusega, et patsiendid püsiksid kauem tervena ja koormus tervishoiusüsteemile oleks väiksem. Rõhutati laiendatud meeskondade ja igal tasemel koostöö tähtsust, sest üksi tegutsev perearst riskib läbipõlemisega. Tulevikuvisioonina nähti, et perearstist saab patsiendile partner, kes suunab teda terviseotsuste tegemisel.

Kas arst peab teatama lähisuhtevägivallast?

Lähisuhtevägivald on meie ühiskonnas jätkuv ja oluline probleem. 2021. aastal registreeriti 3760 lähisuhtevägivallakuritegu, mis on umbes pool kõigist vägivallakuritegudest. Ehkki 2020. aastaga võrreldes registreeritud lähisuhtevägivallakuritegude arv mõnevõrra vähenes, on kokkuvõttes nende arv viimase 10 aasta jooksul siiski kahekordistunud (1).

Teadustöö ja koolitus

Cushingi sündroomi diagnostika

Endogeenset Cushingi sündroomi põhjustab pikaajaline hüperkortisoleemia ehk veres ringleva kandjavalkudega seondumata vaba kortisooli üleküllus. Tegemist on potentsiaalselt eluohtliku sündroomiga.

Rasvtõve medikamentoosne ravi

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib rasvumust kui liigset või ebanormaalset rasva kuhjumist rasvkoes, mis võib kahjustada tervist. Üha enam aga räägitakse rasvumusest kui rasvtõvest, mille korral on tegemist geneetiliste ja keskkonnafaktorite tulemusel tekkinud eluaegset ravi vajava kroonilise progresseeruva haigusega.

Positiivsed autoimmuunanalüüsid ja nende tõlgendamine

Autoimmuunhaigused on kompleksne ja heterogeenne krooniliste haiguste grupp. Nende haiguste korral tekib patoloogiline immuunvastus, mis on suunatud enda kudede vastu, ning immuunsüsteem ei suuda teha vahet „oma“ ja „võõra“ vahel. Selle tulemusena võib inimese veres leida haigustele iseloomulikke antikehi.

Suukaudsete ravimite manustamine neelamishäiretega patsientidele

Suukaudne manustamine on sageli eelistatuim ravimite manustamisviis, sest on enamasti kõige lihtsam, mugavam ja ohutum võimalus toimeaine organismi viimiseks (1–3). Siiski tuleb pidada silmas, et on suur hulk patsiente, kellel on ravimite neelamine suur katsumus ning kellele olemasolevad suukaudsed ravimid tegelikkuses ei sobi või vajavad spetsiaalset ettevalmistamist (2–9). Neelamishäirega patsientidele määratud suukaudsed ravimid peavad olema põhjalikult analüüsitud ning ravimite manustamiseks ettevalmistamine ja manustamine läbi mõeldud, et selle tegevuse käigus ravimite toime ei kaoks või ei muutuks (3, 10).

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse olemusest ja hapnikravist

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on maailmas laialt levinud kopsuhaigus, mille tervishoiukulud on hingamisteede haiguste seas kõige suuremad, moodustades pea poole (1). KOK on üks peamisi kroonilisi haiguseid, mille diagnoos saadakse kogu eluks. See toob endaga kaasa komplikatsioone, erinevaid terviserikkeid, ägenemiste korral erakorralisi hospitaliseerimisi ja elukvaliteedi halvenemise.

Lapseea bronhiitidest astma diagnoosini

Alumiste hingamisteede obstruktsioonist põhjustatud hingeldus on sage probleem imikutel ja väikelastel. 1/3 lastest kogeb vähemalt ühte hingelduse episoodi enne kolmeaastaseks saamist.

Adenoid – eemaldada või mitte, röntgenuuring või endoskoopia?

Kas adenoid vajab alati eemaldamist ja kuidas tänapäeval adenoidi suurenemist hinnatakse? Need on igapäevatöös sageli korduma kippuvad küsimused.

Normaalne elektrokardiogramm lapse- ja noorukieas

Lapseeas patsientidel võib elektrokardiogramm (EKG) osutuda vajalikuks laia probleemideringi uurimisel. Tihti teostatakse EKG aga ka patsientidele, kellel ei ole kliinilist kahtlust kardioloogilistele haigustele.

Suukaudsete antitrombootiliste ravimite kasutamine kodade virvendusarütmia ja aterosklerootilise kardiovaskulaarhaiguse ravis

Kodade virvendusarütmia (KVA) on kõige sagedamini esinev südame rütmihäire. Kogu maailmas esineb seda ligikaudu 2%-l inimestest. Eestis võib hinnanguliselt olla kuni 26 000 KVA-ga inimest. KVA on kliiniliselt oluline eelkõige seepärast, et suurendab suremusriski, halvendab elukvaliteeti ning suurendab oluliselt arteriaalse trombemboolia riski, mille kõige ohtlikum väljendus on ajuinfarkt. Trombemboolia riski on võimalik vähendada antikoagulantidega.

Kolesteroolitaseme vähendamine mittemedikamentoosselt

Kolesterooliteema kerkib perearsti töös esile igapäevaselt ning tegemist on valdkonnaga, mis tõstatab nii mõnegi küsimuse. Loodan oma artikliga tuletada meelde mõned põhitõed: kuidas suhtuda kolesterooli inimese kehas, tutvustada lugejale plasma lipoproteiine ja rõhutada, kui palju saab inimene haiguste ennetuses ise enda jaoks ära teha.

Kuidas kasutada rahusteid, uinuteid ja teisi sõltuvust tekitava potentsiaaliga ravimeid ohutumalt ja mõistlikumalt?

Eestis on bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine suhteliselt levinud – neid ravimeid kasutab iga kümnes inimene (1). Järjest enam kasutatakse kliinilises praktikas ka teisi sõltuvust tekitava potentsiaaliga ravimeid, näiteks narkootilisteks ravimiteks liigitatud ravimid, lihaslõõgastid (Sirdalud), gabapentinoidid, bupropioon.

Kriisisekkumine ja selle olulisus

Artikkel vaatleb, mida hõlmab tänapäevane (psühhosotsiaalne) kriisisekkumine, samuti selle ajaloolist tausta. Käsitlus toetub autori enam kui kahekümneaastase kriisisekkumise praktika jooksul kogetule ning sellel teemal spetsialistide ja tudengite koolitamiseks kogutud materjalidele.

Uudised ja teated

Uudised

Konverents

Ameerika Kardioloogide Kolleegiumi 71. aastakonverents

2.–4. aprillil toimus Ameerika Kardioloogide Kolleegiumi (American College of Cardiology) 71. aastakonverents hübriidsündmusena, kus palju inimesi oli kohapeal, kuid soovi korral sai konverentsi ka virtuaalselt jälgida.

Haigusjuht

Haigusjuht: raske astma

Esmakordselt pöördus 38-aastane meespatsient Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsuarsti vastuvõtule jaanuaris 2018.