Skip to main content
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Otsi lehelt
Enter your keywords
Uudised
Erialad
Dermatoloogia
Endokrinoloogia
Erakorraline meditsiin
Farmaatsia
Gastroenteroloogia
Günekoloogia
Kardioloogia
Kirurgia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Otorinolarüngoloogia
Pediaatria
Peremeditsiin
Psühhiaatria
Pulmonoloogia
Reumatoloogia
Uroloogia
Vaktsineerimine
Andmebaasid
RHK-10
Ravimite andmebaasid
ATC Puu
Meditsiinisõnastik
Koolituskalender
E-koolitused
Tööpakkumised
Registreeru
Logi sisse
Väljaanded
Med24
Perearst
Apteeker
Pereõde
Eesti Arst
Lege Artis
Tellimine
Konverents "Lapse immuunsüsteem" koostöös Eesti Lastearstide Seltsiga (14.02.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!
Detsember 2022
Arhiiv
Telli ajakiri koju
Arvamus
Kas ülikool saab leevendada perearstide põuda?
Kaja-Triin Laisaar
Telli ajakiri
Kui Med24 ajakirjanik Madis Filippov mind aasta alguses intervjueeris vahetult pärast seda, kui asusin Tartu Ülikooli (TÜ) peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi etteotsa, uuris ta muuhulgas, mida peaks peremeditsiini õppes muutma või parandama. Toona vastasin, et kui õppe korraldajatega, st kolleegidega peremeditsiini õppetoolis olen oma senises tööelus erinevas vormis koostööd teinud, siis teise osapoole ehk noorte arstidega, kes on parasjagu residentuuris või värskelt tööpõllule jõudnud, väga napilt.
Persoon
Peremeditsiini resident Jürgen Merilind: perearsti ülesanne on kokku panna üldpilt
Mirjam Esperk
Telli ajakiri
Peremeditsiini resident ja Eesti Noorte Perearstide juhatuse liige Jürgen Merilind leiab, et perearsti töö on panna patsiendi terviseandmetest saadud tükkidest kokku üldpilt patsiendi tervise kohta ja seda vajadusel eriarstidele tutvustada. See meeldib talle perearsti töö juures kõige enam.
Aktuaalne teema
Eesti Perearstide Seltsi aasta 2022 kokkuvõte – sõda algas homme*
Le Vallikivi
Telli ajakiri
Aasta 2022 algas perearsti vaates justkui paljutõotavalt. COVID-pandeemiast tingitud kõige karmimad õppetunnid olid üle elatud ja selle käigus oli selgunud ka nii mõndagi positiivset, mis vahepealsel heaoluühiskonda kulgemisel mugavustsooni peetuma oli jäänud: oh seda üllatust, kriisiolukorras olid imeväel tagasi otsustusjulgus, kiired ja „kastist välja“ lahendused, meditsiinisektori koostöö. Rääkimata sellest, et kümnendeid kestnud kriisiga perearstiabis oli niigi elama õpitud. Tundus, et nüüd on aeg hinge tõmmata, kriisist õpitust parim kaasa võtta, halvim maha jätta ja koos edasi minna.
Ruth Kalda esmatasandi arengukavast: me loome visiooni tulevaste põlvkondade jaoks
Mirjam Esperk
Telli ajakiri
Esmatasandi tervishoiu arengukava aastani 2035 projekti juht ja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Ruth Kalda sõnab 2022. aasta kokkuvõtteks, et uues arengukavas on paika saanud visioon, väärtused ja strateegilised põhisuunad. Edasi tuleb detailsemalt tegeleda strateegiliste suundade alla koonduvate alateemadega. Selleks kaasatakse palju erinevaid esmatasandi osapooli.
Tallinna linna tunnustuse pälvisid ka kaks perearsti ja kaks pereõde
Mirjam Esperk
Telli ajakiri
Tallinna linnavalitsus ning sotsiaal- ja tervishoiuamet tänasid ja tunnustasid raekojas 2022. aasta silmapaistvamaid tervishoiutöötajaid. 17 tunnustatu seas olid ka perearstid Eero Merilind Meditiimi perearstikeskusest ja perearst Irina Ogoltsova Tallinna Perearstikeskusest, samuti pereõde Marelle Maiste Ädala perearstikeskusest ning pereõde Galina Kendra Tallinna Perearstikeskusest.
IT-töörühma esialgne visioon aastaks 2035
Henri Randla
Telli ajakiri
Viimase paarikümne aasta jooksul on oluliselt suurenenud digitehnoloogia kasutamine. 2022. aasta seisuga on kahel kolmandikul maailma rahvastikust ligipääs internetile ja nad kasutavad mobiiltelefoni. Digilahendused on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks ja ootused nende suhtes on kasvanud. Sarnane on ka suund meditsiinis.
Perearsti nimistuga alustamise käsiraamat
Anu Parvelo
Telli ajakiri
Hea meel on teatada, et avaldasime oktoobris 2022 perearsti ja -õe nimistuga töö alustamise käsiraamatu. Käsiraamat on leitav haigekassa kodulehelt perearsti teema alalehelt nimistuga alustamise ja lõpetamise viite alt. Dokumendi eesmärk on anda nimistuga alustavatele perearstidele ülevaade tööprotsessist ja toetada alustavat arsti kogemuslugudega.
Perearst Ingrid Alt: lahendasin ära kõik probleemid, mis mul mentorlusprogrammi tulles olid
Eeva-Liisa Piibeman
Telli ajakiri
Tervisekeskuse Paide Arst OÜ juht ja perearst Ingrid Alt osales mentorlusprogrammis ja jagas sealt saadud muljeid ka Perearsti ajakirjaga. Dr Alt võttis enda jaoks igati positiivse kogemuse kokku järgmiste sõnadega: „See teekond andis hingerahu ja teadmise, kuidas oma tööd optimeerida ja kuidas oma töös käituda.“
Perearsti kohustused surma põhjuse kindlakstegemisel
Marika Väli
Siim Siigur
Piret Viiklepp
Gleb Denissov
Telli ajakiri
Eestis on surma põhjuse tuvastamine reguleeritud surma põhjuse tuvastamise seadusega (SPTS), mis kehtib alates 2005. aastast (1). Kehtiv SPTS sätestab surma fakti ja surma põhjuse tuvastamise ja sellest teavitamise, patoanatoomilise lahangu, kohtuarstliku lahangu ning kohtu-arstliku ekspertiisi tegemise, surma põhjuste andmete kogumise ja riikliku järelevalve teostamise.
Teadustöö ja koolitus
Reetina migreen
Kristel Pulges
Telli ajakiri
Migreen on neuroloogiline, enamasti peavaluga kulgev haigus, mis on maailmas kümne sagedasima igapäevategevust segava tõve hulgas. Geneetilise eelsoodumusega haigusena haarab migreen 14% maailma populatsioonist (esineb 17,0%-l naistest ja 9%-l meestest) (1). Reetina migreen on haiguse erivorm, mis on harv isegi migreeni põdejate hulgas.
Fabry tõbi – kuidas märgata?
Doris Karask
Telli ajakiri
8. novembril toimus teist korda veebikonverents „Fabry tõbi – kameeleon haruldaste haiguste seas – kuidas märgata?“, mis oli eelmise aasta Fabry tõve konverentsi jätk. Tänavusel konverentsil keskenduti haiguse pärandumisele, sümptomitele, diagnoosimisele ja patsiendi teekonnale, mida illustreeris haigusjuhu kirjeldus. Konverentsi lõpetas arutelu.
Trimetasidiin kui reservrea preparaat tänapäevases südame isheemiatõve ravis
Katrin Kurvits
Mai Blöndal
Jana Lass
Maia Uusküla
Telli ajakiri
Südame isheemiatõbi (SIT) on kõige sagedamini esinev kardiovaskulaarhaigus, mida iseloomustab müokardi ebapiisav verevarustus tingituna koronaararterite ahenemisest, mille peamine põhjus on ateroskleroos. SIT kulgeb sageli varjatult, sagedasim ilming on stenokardia, raskematel juhtudel võib esmane avaldus olla ka müokardiinfarkt. SIT on üks kõige sagedasem enneaegse surma põhjus eestimaalaste hulgas (1).
2. tüüpi diabeet ja mikrovaskulaarsed tüsistused
Lisette Lindam
Telli ajakiri
Krooniline hüperglükeemia kahjustab erinevate organite mikrovaskulatuuri, kuid käesolev artikkel käsitleb diabeedi klassikalisi mikrovaskulaarseid tüsistusi – diabeetilist nefropaatiat, retinopaatiat ja neuropaatiat.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide elumust mõjutavad tegurid
Viktoria Ivanova
Telli ajakiri
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on sageli esinev, välditav ja osaliselt ravitav haigus. Selle haiguse korral esinevad püsivad hingamisteede sümptomid (hingeldus, köha, rögaeritus, vilistav hingamine) ja obstruktsioon hingamisteedes, mille teke on tingitud muutustest juhtehingamisteedes ja/või alveoolides, mis omakorda on tekkinud vastusena sissehingatud kahjulikele osakestele või gaasidele (1, 2).
C-hepatiidi viirusinfektsioon – rohkem kui vaid maksahaigus
Karl Jõeste
Telli ajakiri
Krooniline C-viirushepatiit (HCV) koormab järjest rohkem nii ühiskonda kui tervishoiu-süsteemi pikaajaliste tüsistustega (1). Kokkuvõtvate andmete põhjal esineb haigust umbes 1%-l maailma rahvastikust (2). Terviseameti statistika järgi registreeriti 2021. aastal Eestis 133 kroonilise C-hepatiidi juhtu (3).
Sekundaarne hüpertensioon lapseeas
Darja Belova
Telli ajakiri
2017. aastal avaldas Ameerika Pediaatrite Akadeemia (American Academy of Pediatrics, AAP) uuendatud ravijuhendi laste ja teismeliste kõrge vererõhu sõelumise ja ravi kohta. Nagu ka varasemates juhistes, on kõrge vererõhk (sh hüpertensioon) määratletud normaalse vererõhu jaotumusega tervetel lastel, muuhulgas ka National Health and Nutrition Examination Survey (NHANES) jt sõeluuringutes osalenutel.
Õndraluu- ehk sabakondivalu
Greete Pedai
Ragne Riim
Telli ajakiri
Õndraluuvalu ehk coccydynia või coccygodynia (koktsügodüünia) on valu, mis esineb õndraluu piirkonnas. Enamasti põhjustab kaebuseid istumine, valu võivad süvendada defekatsioon ja seksuaalne vahekord. Valu võib tugevneda istumast tõusmisel või istudes tahapoole nõjatudes. Ka pikem seismine võib anda õndravalu. (1–3)
Tänapäevane kolonoskoopia ja soolestiku patoloogiad: näidustused, riskid ja seedekulgla puhastamine
Aleksejs Derovs
Telli ajakiri
Kolonoskoopia on jämesoolehaiguste diagnoosimises ja ravis laialdaselt kasutatav meetod. Kuna kogu maailmas tehakse aina rohkem kolorektaalvähi (KRV) sõeluuringuid ja seiret, suureneb pidevalt ka vajalike kolonoskoopiate arv. Prognoositava eluea pikenedes suureneb nende arv ka kaasuvate haigustega ja eakatel patsientidel.
Tänapäevane kroonilise valu käsitlus*
Teele Kaarma-Tõnne
Telli ajakiri
Eelmise kuu Perearstis ilmunud artiklist said lugejad ülevaate kroonilise valu olemusest ja erinevatest valu mehhanismidest. Artikli teises osas käsitleme täpsemalt kroonilise valu mittemedikamentoosseid ja medikamentoosseid ravimeetodeid.
Polüneuropaatia – diagnoosimise põhitõed ja esmane käsitlus
Madis Salus
Telli ajakiri
Polüneuropaatia all mõeldakse paljude või kõikide perifeersete närvide düsfunktsiooni. Termin hõlmab väga paljudel erinevatel põhjustel tekkinud erineva kliinilise pildiga närvikahjustuse sündroome. Kõigi nende detailse olemuse ja käsitluse kirjeldus oleks omaette käsiraamatu materjal.
Pikka aega kestnud alakõhu- ja vaagnavaluga patsient günekoloogi vaateväljas
Kärt-Katrin Voolaid
Telli ajakiri
Kroonilist alakõhu- ja vaagnavalu defineeritakse kui pidevalt või vahelduvalt esinevat valu alakõhus või vaagnas rohkem kui kuue kuu vältel, mis ei ole seotud menstruatsiooni, seksuaalvahekorra või rasedusega.
Kas seks tekitab sõltuvust ja miks see üldse on oluline?
Annika Tamme
Telli ajakiri
Seksisõltuvusest on viimastel aastatel palju räägitud ning mitmed avalikud juhtumid on toonud selle probleemi ka üldsuse huviorbiiti. Käesolevas artiklis lahkame, mida on ja ei ole vaja sellest n-ö sõltuvusest teada ning mida tuleks panna tähele töös patsiendiga.
Ärevushäired meestel – kas ja mille poolest erineb nende avaldumine ja ravi?
Sven Rebane
Telli ajakiri
Ärevushäire on kõige levinum psühhiaatriline haigus nii laste ja noorukite kui ka täiskasvanute hulgas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) globaalse haiguskoormuse hinnangu alusel oli 2019. aastal maailmas 301 miljonit ärevushäirega inimest, ning COVID-19-ga seotud värskemad uuringud viitavad ärevushäirete levimuse kiirenenud kasvule (1, 2).
Uudised ja teated
Uudised
Piret Rospu
Telli ajakiri
Soovite tellida ajakirja Perearst?
Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.
Konverents
Diabeedikonverentsil räägiti diabeedi ja elustiili seostest – 2. osa
Kadi Lehtmets
Telli ajakiri
Tänavu 10. oktoobril toimunud diabeedikonverents oli järjekorras juba kümnes. Konverentsil keskenduti seekord diabeedi ja elustiili seostele. Kuna huvitavaid teemasid oli palju, siis toome ka Perearsti selles numbris lugejateni noppeid konverentsil räägitust. Konverentsi ülevaate esimene osa ilmus Perearsti novembrinumbris.
Detsember 2024
November 2024
Oktoober 2024
September 2024
August 2024
Juuni 2024
Mai 2024
Aprill 2024
Märts 2024
Veebruar 2024
Jaanuar 2024
Detsember 2023
November 2023
Oktoober 2023
September 2023
August 2023
Juuni 2023
Mai 2023
Aprill 2023
Märts 2023
Veebruar 2023
Jaanuar 2023
Detsember 2022
November 2022
Oktoober 2022
September 2022
August 2022
Juuni 2022
Mai 2022
Aprill 2022
Märts 2022
Veebruar 2022
Jaanuar 2022
Detsember 2021
November 2021
Oktoober 2021
September 2021
August 2021
Juuni 2021
Mai 2021
Aprill 2021
Märts 2021
Veebruar 2021
COVID-19 vastu vaktsineerimine praktikas
Вакцинация от COVID-19 на практике
Jaanuar 2021
Detsember 2020
November 2020
Oktoober 2020
September 2020
August 2020
Juuni 2020
Mai 2020
Aprill 2020
Märts 2020
Veebruar 2020
Jaanuar 2020
Detsember 2019
November 2019
Oktoober 2019
September 2019
Juuni 2019
Mai 2019
Aprill 2019
Märts 2019
Veebruar 2019
Jaanuar 2019
Detsember 2018
November 2018
Oktoober 2018
September 2018
August 2018
Juuni 2018
Mai 2018
Aprill 2018
Märts 2018
Veebruar 2018
Jaanuar 2018
Detsember 2017
November 2017
Oktoober 2017
September 2017
August 2017
Juuni 2017
Mai 2017
Aprill 2017
Märts 2017
Veebruar 2017
Jaanuar 2017
Detsember 2016
November 2016
Oktoober 2016
September 2016
August 2016
Juuni 2016
Mai 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
Detsember 2015
November 2015
Oktoober 2015
September 2015
August 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Märts 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
November 2014
Oktoober 2014
September 2014
August 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
Juuni 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
Juuni 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Ajakiri
Vali