Aasta 2020 kokkuvõte – tempora mutantur, nos et mutamur in illis*

2020 on perearstiabis olnud nii kliiniliselt kui ka organisatoorselt äärmiselt huvitav aasta. Siiski ei tahaks ma liigset tähelepanu ega kandvat rolli anda COVID-19-le, vaid nimetaksin seda haigust katalüsaatorina toimivaks kõrvaltegelaseks, mis on maailmas toimunud protsesse pigem kiirendanud või võimendanud ning üksiti õpetanud ka palju paremini eristama olulist ebaolulisest.

Natalja Nedaškovskaja: kogenud arsti kõrval töötamine andis julguse nimistu üle võtta

Noor perearst Natalja Nedaškovskaja võtab pärast nn inkubatsiooniperioodi üle Harkus töötava Eva Szirko nimistu. Dr Nedaškovskaja sõnul sobis talle selline võimalus hästi, sest kohe pärast residentuuri lõpetamist ei oleks ta julgenud nimistut võtta.

Perearstid valisid aasta tegija ja aasta ämbri

Tallinna Perearstide Selts kuulutas detsembri alguses välja aasta tegija ja aasta ämbri. Aasta tegija tiitel anti perearstide seltsi COVID-töögrupile ning aasta ämbrit vääris perearstide meelest gripivaktsiini ümber toimuv segadus. Valiku alus on perearstide hulgas tehtud küsitlus, milles enim hääli said järgmised kandidaadid.

Peremeditsiini residentuuri pikendamine kolmelt aastalt neljale oli residentide, perearstide seltsi ja ülikooli ühine otsus

Perearsti 2020. aasta oktoobrinumbris ilmus Indrek Viili artikkel „Residendid küpsevad kiiremini“, kus autor tutvustas peremeditsiini residentide seas tehtud küsitlust, millega uuriti peamiselt õppetsüklite soovitud kestust. Avaldame professor Ruth Kalda ja perearst dr Andres Lasni kommentaarid küsitluse tulemuste kohta.

Rain Laane: esmatasandiga seotud asjad liiguvad üha enam haigekassasse

Alates 1. jaanuarist läheb perearstide asendustasu maksmise kohustus üle haigekassale. Töötame selle nimel, et mitte ainult asendustasu, vaid üldse esmatasandiga seotud asjad võiksid rohkem olla ühes kohas, ütles Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane.

Perearstid ootavad uuelt aastalt koroonavaktsiini ja rahulikumat töötempot

Tänavune aasta on pannud proovile kõik inimesed, paljud varem harjumuspärased ja enesest-mõistetavad olnud asjad ei ole enam seda. Need, kes ei ole pidanud muutma oma tavapärast elu- ja töörütmi, on vähemuses. Erakordne on olnud ka perearstide aasta, kelle niigi suur töökoormus on tänavu veelgi kasvanud. Küsisime perearstidelt Eesti eri nurkadest, kuidas möödus neil 2020. aasta ning mida ootavad ja loodavad nad uuelt aastalt.

Epilepsiaravimid – toimemehhanism ja sagedasemad kõrvaltoimed

Umbes 50% patsientidest, kellel on elus esmakordselt diagnoositud epilepsia, saavutavad pikaajalise hoovabaduse esimese preparaadiga. Epilepsia ravi kestab aastaid ja sellepärast tuleb kohe alguses mõelda ravimite potentsiaalsetele kõrvaltoimetele igal konkreetselt patsiendil.

Isheemiline ja hemorraagiline insult – millised on erinevused?

Insult, sage neuroloogiline haigus, millesse haigestub iga neljas inimene, on surmapõhjuste reas teisel ja puude põhjustajana kolmandal kohal maailmas (1). Artikkel annab lühikese ülevaate insuldi liikidest ning käsitleb insuldi ravivõimalusi.

Primaarse hüpertensiooni kombinatsioonravi – kellel mida eelistada?

Hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi on jätkuvalt maailmas peamine ennetatav kardiovaskulaarsurmade põhjus. Kuigi vererõhuravi elustiilimuutustega ja ravimitega on näidanud häid tulemusi vererõhu langetamisel, on siiski paljudel patsientidel see halvasti ohjatud. Seetõttu vajab enamik patsientidest kombinatsioonravi mitme erineva antihüpertensiivse ravimiga. Käesoleva artikli eesmärk on anda lühike ülevaade, millal kombinatsioonravi rakendada ja milliste ravimigruppide kombineerimine võiks olla soovitatud erinevates situatsioonides.

LVAD-iga patsientide nõustamine ja elustiilisoovitused

LVAD (Left Ventricular Assist Device) ehk südame vasakut vatsakest toetav seade on akude abil töötav kirurgiliselt paigaldatud kehaväline mehaaniline seade, mis aitab parandada vereringet. LVAD-i paigaldamise peamine eesmärk on leevendada sümptomeid, parandada elukvaliteeti ja vähendada suremust. Samuti on oluline eesmärk patsiendi seisundi stabiliseerimine kuni südame siirdamiseni.

Psoriaas lastel

Psoriaas on süsteemne immuunvahendatud põletikuline haigus, mida kliiniliselt iseloomustab teravalt piiritletud erütematoosskvamoosne lööve ning mis peale naha võib haarata veel liigeseid ja küüsi.

Sügelised on levinud probleem kogu maailmas

Sügelisi ehk scabies’t põhjustav sügelislest Sarcoptes scabiei var. hominis on inimese obligatoorne parasiit. Scabies esineb kõikides vanusegruppides ja on levinud probleem kogu maailmas. Arenenud riikides korduvad epideemiad iga 20–30 aasta järel, seda seletatakse n-ö karjaimmuunsuse teooriaga. Arengumaades on scabies pidevalt suur probleem seoses ebahügieeniliste elutingimuste ja ebaadekvaatse arstiabiga (1).

Miks vähendab GLP-1 agonist kardiovaskulaarset riski?

Senistes kardiovaskulaarset (KV) ohutust hindavates uuringutes on mitmed preparaadid SGLT2 inhibiitorite (SGLT2i) ja glükagoonisarnase peptiid-1 retseptori agonistide (GLP-1 RA) ravimiklassidest mitte ainult tõestanud oma ohutust, vaid lausa vähendanud ravimit saanud patsientide kardiovaskulaarset riski.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi toitumine

Ligikaudu ühel kolmest kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) haiglas viibivast patsiendist ja ühel viiest KOK-iga ambulatoorsel ravil olevast patsiendist on vaegtoitumuse oht (1). Seetõttu peaks eriti raske kuluga kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide ravimeeskonda kuuluma lisaks pulmonoloogile, perearstile, hapnikraviõele, sotsiaaltöötajale, füsioterapeudile ning psühholoogile ka toitumisterapeut. Vaegtoitumine võib areneda mitme aasta jooksul järk-järgult või ägenemiste järel (2).

Astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kattumise sündroom eakatel

Bronhides esineva kroonilise õhuvoolutakistusega patsiendil on oluline selgitada välja, kas tegemist on rohkem astma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK). Eriti keeruline on see eakatel, kui on diagnoositud hilise algusega astma ning anamneesis on suitsetamine (1).

Meniskivigastuste diagnoosimine ja ravi

Meniski peamine ülesanne on kaitsta liigesekõhresid neile mõjuvate koormuste eest. Meniskikahjustused võivad olla põhjustatud otsesest traumast või meniski kulumisest. Kaebuste ja anamneesi arvestamine annab suurema osa diagnoosist. Traumast tingitud meniskivigastused vajavad enamasti kirurgilist ravi, kulumisest tingitud meniskikahjustuste korral piisab tavaliselt taastusravist või füsioteraapiast.

Kuidas toetada patsienti alkoholitarvitamise vähendamisel?

Puutun pereõena oma töös kokku väga paljude inimestega, kes ei ole endale teadvustanud, millist mõju avaldab nende tervisele sage alkoholitarvitamine. Minu juurde jõuavad inimesed erinevate terviseprobleemidega, aimamata, et selle põhjuseks võib olla alkohol. Kuidas nende muret märgata ning millist tuge pakkuda?

Ärritunud soole sündroomi leevendamine: FODMAP-dieet

Ärritunud soole sündroom on funktsionaalne seedetraktihäire, mille korral patsiendil on küll kaebused, kuid uuringud on korras või ei selgita need patsiendi vaevusi täielikult. Üle kümne aasta tagasi Austraalias kirjeldatud FODMAP-dieet, täpsemalt väikese FODMAP-ide sisaldusega dieet (1) on praegu rahvusvaheliselt aktsepteeritud viis ärritunud soole sündroomiga patsientidel vaevuste leevendamiseks.

Äge stressreaktsioon ja posttraumaatiline stressihäire – olemusest ja käsitlusest perearstile

Mitmed teadusuurimused kinnitavad, et 20–90% üldpopulatsioonist kogeb oma elu jooksul ühte või rohkemat potentsiaalselt traumeerivat sündmust (1). Traumaatilise kogemuse järel võivad inimesed teatud juhtudel reageerida sellele erakordselt tugevalt, neil tekib nii psüühilisi kui kehalisi stressreaktsioone.

Uudised

EPS-i aastakonverentsi töötoad: nahahaigused ja silmahaigused

Septembris Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil toimusid töötoad, mida viisid läbi erialaspetsialistid. Artikkel teeb ülevaate nahahaiguste ja silmahaiguste töötubadest.

Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverentsil räägiti seekord naise tervisest

Oktoobri lõpus toimus Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverents koostöös Eesti Naistearstide Seltsiga. Konverentsil keskenduti mitmetele olulistele naise tervist puudutavatele teemadele. Artikkel annab ülevaate kolmest: gestatsioonidiabeet, rasedusaegne hüpertensioon ja emakakaelavähi sõeluuring.

Haigusjuhud: diabeediravimite redutseerimine eakatel

2019. aastal uuris meie keskuse resident dr Kadri Ilves oma residentuuri lõputöö raames diabeedi üleravimist eakatel (1) ja sellega seoses pidin oma nimistu eakad diabeediga patsiendid eraldi tähelepanu alla võtma. Olin alati arvanud, et minu patsientidel on diabeet eeskujulikult ravitud, aga üleravimise pilguga oma patsiente vaadates leidsin nii mõnedki üllatused.

Haigusjuht: Gilberti sündroomiga naispatsient