Neerukonverents "Nefroloogia kaleidoskoop" (12.09.2025 Tallinnas) REGISTREERI SIIN!

Mai 2025

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Mitte ainult rahast: mis peab Eesti tervishoius päriselt muutuma? 

On aeg pea liiva alt välja võtta ja tunnistada, et Eesti tervishoiusüsteem on kriisis. Kriisi lahendamiseks on mul sotsiaalministrina aega vähem kui kaks aastat, et vastu võtta otsused, mis tooksid kaasa põhimõttelised muutused tervishoiukorralduses. Aga ma vajan selleks arstkonna abi. 

Onkoloog Elen Vettus: kõige suuremat rõõmu toovad hetked, kui näed, et ravi on aidanud

Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juht dr Elen Vettus räägib oma kogemustest vastutusrikkal ametikohal, kus iga päev toob uusi väljakutseid nii kliinilises töös kui ka juhtimises. Vaatamata onkoloogide puudusele ja tervishoiusüsteemi rahastusprobleemidele on ta suutnud tuua keskusesse mitmeid uuenduslikke algatusi, pidades alati silmas eesmärki pakkuda patsientidele parimat võimalikku ravi ja tuge neile raskel ajal.

Med24 küsitlus: arstid kohustuslikku e-konsultatsiooni pigem ei poolda

Med24 küsitlusest selgub, et perearstid pooldavad teiste erialade arstidest isegi vähem mõtet, et patsiendi võiks eriarsti vastuvõtule suunata üksnes läbi e-konsultatsiooni. EMO saatekirjadele ollakse kindlalt vastu.

Pärnu Haigla 20 aastat Ristiku tänava terviselinnakus

Pärnu Haigla tähistas 8. aprillil 20 aasta möödumist kolimisest Ristiku 1 kompleksi. Sel puhul võtsime hetke, pöörasime pilgu minevikku ja vaatasime tagasi teekonnale, kuidas on Pärnu Haiglast kujunenud nii kindel tugisammas Pärnumaa tervise- ja sotsiaalvaldkonnale kui ka oluline partner ja vajadusel vastutuse kandja kogu Eesti tervishoiuvõrgustikus.

Külli Kõlvald: väikese eriala eeliseks on tihe omavaheline koostöö

Eesti Nefroloogide Selts ühendab nefroloogiaga tegelevaid spetsialiste. Ehkki Eestis tegutsevate nefroloogide arv ei ole suur, on nende panus Eesti tervishoiusüsteemi märkimisväärne – alates neeruhaiguste ennetamisest ja teadlikkuse tõstmisest kuni keerukate protseduuride ja neerusiirdamisteni. Tänu siseriiklikule ja rahvusvahelisele koostööle suudab selts hoida ja arendada nefroloogia eriala kooskõlas kaasaegsete ravimeetodite ja teadussaavutustega.

Munasarjatsüsti ruptuur

Munasarjatsüstid on enamasti vedelikku sisaldavad moodustised. Kõige enam esineb tsüste fertiilses eas naistel, harvemini tütarlastel ja menopausi-/postmenopausieas. Fertiilses eas tekkinud tsüstid on sageli seotud menstruaaltsükliga, neid nimetataksegi funktsionaalseteks tsüstideks, mis teatud aja jooksul kaovad iseenesest. Harvem esineb teisi healoomulisi uudismoodustisi, mis ei ole sedavõrd seotud menstruaaltsükliga. Munasarjas esinevad pahaloomulised kasvajad võivad vahel olla tsüstja struktuuriga.

Mittetraumaatiline aordi dissektsioon

Aort on inimkeha suurim veresoon, mis saab alguse aordiklapist ning lõppeb niudearterite bifurkatsiooniga. Klassikaliselt jaotatakse rinna- ehk torakaalaort kolmeks osaks: ülenev aort, aordikaar ja alanev torakaalaort. Diafragma ehk vahelihase kõrguselt saab alguse kõhuaort. Kaks haigust, mis enim aorti mõjutavad, on aneurüsm ja dissektsioon. Ilmselt suudab iga arst patsiendile hästi ära seletada, mis on aneurüsm, aga dissektsiooni olemust on mõnevõrra raskem lahti mõtestada.

Äge kõht imiku- ja väikelapseeas

Äge kõhuvalu on üks kõige sagedasematest kaebustest erakorralise meditsiini osakonda pöörduvatel lastel. Mõnikord võib olla kirurgilise haiguse esmaseks tunnuseks kõhuvalu, mis õigeaegselt diagnoosimata ja ravimata jätmisel põhjustab raskete tüsistuste väljakujunemist. Ägeda kõhuvaluga kulgevad teatud kirurgilised haigused on iseloomulikud enam imikutele ja väikelastele.

Atüüpilise lokalisatsiooniga tromboosid

Alajäsemete süvaveeni tromboos ja kopsuarteri trombemboolia on venoosse tromboosi kõige sagedamini esinevad vormid, mille diagnoosimiseks ja raviks on olemas tugev tõenduspõhisus. Seevastu atüüpilise lokalisatsiooniga tromboosi esineb märksa harvem ning selle käsitlus tugineb sageli teadmisele klassikalise venoosse trombemboolia käsitlusest.

Äge neerukahjustus

Äge neerukahjustus (ÄNK) on kliiniline sündroom, mida iseloomustab neerufunktsiooni järsk halvenemine. ÄNK hõlmab mitmeid etioloogilisi tegureid, sealhulgas nii spetsiifilisi neeruhaiguseid (äge glomerulonefriit) kui ka mittespetsiifilisi seisundeid (isheemia, toksiline kahjustus), aga ka neeruväliseid patoloogiaid (kardiogeenne šokk, sepsis, hemorraagia). (1–3)

Kroonilise neeruhaiguse varajane diagnoosimine

13. märtsil tähistati ülemaailmset neeruhaiguse päeva. Kroonilise neeruhaiguse (KNH) algstaadiumis kaebused sageli puuduvad, mistõttu on varajane diagnoosimine keeruline. Esmaste kaebustega jõuab patsient tavaliselt perearstini, seega diagnoositakse haigus enamasti esmatasandil.

Päevitamine – kui palju on tervislik?

Päike on eluks vajalik, kuid selle valguses sisalduv ultraviolettkiirgus (UVK) on kantserogeen. Heleda nahaga inimestel on kuni 95% keratinotsüütide nahavähkidest ja 70–95% naha melanoomidest põhjustatud UV-kiirgusest ja seega teoreetiliselt on nende teke välditav. (1)

Naha mittemelanoomsed pahaloomulised kasvajad

Naha pahaloomulised kasvajad jagunevad melanoomseteks ja mittemelanoomseteks. Mittemelanoomsed nahavähid moodustavad > 75% kõikidest naha pahaloomulistest kasvajatest. Naha mittemelanoomsete kasvajate hulka kuuluvad kõige sagedamini epidermise basaalrakkudest arenev basaalrakuline kartsinoom ehk basalioom ja epidermise keratinotsüütidest arenev naha lamerakuline kartsinoom (1).

Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi konverents 2024: mittemelanoomse nahavähi uudiseid

Sügisel Barcelonas toimunud Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi konverentsilt (European Society For Medical Oncology, ESMO) sai taaskord palju uut ja kasulikku informatsiooni. Siinne ülevaade toob lugejateni uudiseid mittemelanoomse nahavähi ravist.

Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi konverents 2024: uveamelanoomi uudiseid

Sügisel Barcelonas toimunud Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi konverentsilt (European Society For Medical Oncology, ESMO) sai taaskord palju uut ja kasulikku informatsiooni. Siinne ülevaade toob lugejateni uudiseid uveamelanoomi ravist.

Vähk kui krooniline haigus

Euroopas elas 2020. aastal hinnanguliselt ligi 24 miljonit inimest, kellel oli elu jooksul diagnoositud vähk, ehk 4800 inimest iga 100 000 elaniku kohta (1). Eestis oli selliseid inimesi natuke vähem kui Euroopas keskmiselt ehk 4100 iga 100 000 inimese kohta. Täpsemalt elas 2022. aasta lõpu seisuga Eestis vähidiagnoosiga 70 457 inimest, neist 28 736 mehed ja 41 721 naised (2).

Ekspertide konsensus B12-vitamiini vaeguse diagnoosimisest, ravist ja pikaaegsest ohjamisest täiskasvanutel

B12-vitamiini (B12) vaeguse diagnoosimiseks tuleb kaaluda kliinilisi sümptomeid ja B12-ga seotud näitajate mõõtmist. B12 manustamisviis ja annus sõltuvad kliiniliste sümptomite ägedusest ning raskusastmest, B12 vaeguse põhjusest ja ravieesmärkidest. Tervishoiutöötajate ja patsientide harimine võib hõlbustada B12 vaeguse varasemat diagnoosimist ning ravi.

Hormoonasendusravi onkoloogilisel patsiendil

Pahaloomuliste kasvajate ravi võib ajutiselt või püsivalt mõjutada munasarjade tööd ja naissuguhormoonide taset ning kaasa tuua menopausile omased sümptomid, mis võivad naise elukvaliteeti oluliselt mõjutada.

Veritsushäire kahtlusega patsiendi käsitlus

Veritsushäired on grupp harvikhaigusi, mille korral on häiritud hemostaasi erinevad etapid ning tulemuseks on spontaansed või traumajärgsed ebaproportsionaalsed verejooksud. Veritsushäire võib olla pärilik või omandatud. Artikkel annab ülevaate veritsushäire kahtlusega patsiendi käsitlusest.

Farmakokineetika ja -dünaamika eripäradest vastsündinutel ja lastel

Stockholmis Karolinska Instituudis toimus märtsikuus viiepäevane kliinilise farmakokineetika sissejuhatav kursus, mida korraldasid sealsed kliinilised farmakoloogid Olof Breuer ja Staffan Rosenborg. Kokkuvõtvalt anti kursusel osalenutele üldised sissejuhatavad teadmised farmakokineetikast, mis uurib ravimi n-ö saatust organismis – seda, kuidas ravim pärast manustamist imendub, jaotub kudedes, kuidas seda keemiliselt muundatakse ja kuidas toimub selle eritamine.

Hüperglükeemilised kriisid täiskasvanutel

Artikkel on kokkuvõtlik sissevaade hüperglükeemiliste kriiside ajakohasesse käsitlusse uue rahvusvahelise konsensuse põhjal ega ole ravijuhend. Küll aga võiks see innustada kõiki hüperglükeemiliste kriiside raviga kokkupuutuvaid spetsialiste tutvuma uue konsensusraportiga ning vaatama värske pilguga üle oma haigla hüperglükeemiliste kriiside käsitlusjuhendid.

Südamepuudulikkuse dekompensatsiooni põhjused, varane diagnoosimine ja esmane ravi

Artikli eesmärk on anda ülevaade südamepuudulikkuse (SP) dekompensatsiooni põhjustest, varasest äratundmisest ja esmastest ravivõtetest. Nõuanded on suunatud eelkõige ambulatoorse käsitluse ja esmase haiglaravi teostamiseks. Ei ole kirjeldatud spetsiifilisi kardioloogilisi ravivõtteid ega raske südamepuudulikkuse intensiivravi. Samuti ei ole kirjeldatud stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi, mida on varem juba põhjalikult käsitletud (4, 5).

Euroopa sisemeditsiini kongress Firenzes

Märtsi alguses, 5.–8. märtsil toimus iga-aastane Euroopa sisemeditsiini kongress kevadises, juba linnulaulust ja õitsevatest kevadlilledest täitunud Firenzes. Üritust korraldab Euroopa Sisemeditsiini Föderatsioon (European Federation of Internal Medicine, EFIM) ning sel korral oli eestlastel iseäranis põhjust rõõmustamiseks, kuna organisatsiooni peasekretäriks valiti peaassambleel Tartu Ülikooli sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember. Neli päeva väldanud kongressil oli võimalik kuulata nii ülevaatlikke ettekandeid olulisematest diferentsiaaldiagnostilistest sündroomidest kui ka hoida kätt pulsil viimastel erialastel arengutel. Alljärgnevalt saab lugeda noppeid konverentsil kuuldust.

Uudised

Soovite tellida ajakirja Lege Artis?

Lege Artis – artiklid arstilt arstile. Lege Artise mitmekülgse teemavaliku hulgast leiab praktilise väärtusega ja huvitavaid artikleid iga meditsiinivaldkonna esindaja.