Uudised
GLP-1 retseptori agonistid võivad kiirendada maakuli degeneratsiooni kulgu
Uudised Euroopa Ravimiameti ravimiohutuse komitee (PRAC) teatas hiljuti, et semaglutiidi tarvitajatel võib tekkida haruldane nägemisnärvi eesmine mitte-arteriitiline isheemiline kahjustus (NAION), mis võib põhjustada nägemiskadu.
Igaüks saab teha midagi selleks, et tervishoid oleks kvaliteetne ja kestlik
Uudised Kes lahendab terviseküsimused esmatasandil, kui märkimisväärne osa perearste on lähikümnendil süsteemist lahkumas, inimressurssi meditsiiniabi tagamiseks napib ja järelkasv sellega sammu pidada ei suuda ning kui kiirabi ja EMO töötajad peavad tulema toime pöördumistega, mille põhjused on sageli elustiiliga seotud haigused ning mis ei ole ei erakorralised ega eluohtlikud? Mida saame muuta meie, arstid, ja mida saab teha iga inimene ise, et meie tervishoiusüsteem tulevikus paremini toimiks?
Lülisamba röntgeniuuringute otstarbekusest ja näidustustest
Uudised Piltdiagnostiline tehnoloogia on viimase sajandi jooksul läbi teinud enneolematu arengu. Alates aastast 1896, kui Würzburgi Ülikooli füüsikaprofessor W.C. Röntgen tegi oma abikaasa labakäest esimese ülesvõtte, oleme jõudnud ajastusse, kus rutiinses kliinilises praktikas on võimalik kogu inimesest teha alla 1 mm kihipaksusega kujutiste seeriaid. Uute kuvamismeetodite tulekule vaatamata on endiselt laialt kasutusel ka konventsionaalne röntgenoloogia.
Hambaarst: suutervise vundament laotakse lapsepõlves
Uudised Hammaste tervis ei alga hambaarstitoolist, vaid igapäevastest valikutest, mis tehakse kodus – olgu selleks lapsele pakutav toit, suuhügieeni harjumused või otsus käia regulaarselt kontrollis ka siis, kui midagi ei valuta. Siiski jõutakse hambaarsti juurde tihti alles siis, kui lapse hammas juba valutab ja põsk paistes on.
Vähk kui krooniline haigus
Uudised Euroopas elas 2020. aastal hinnanguliselt ligi 24 miljonit inimest, kellel oli elu jooksul diagnoositud vähk, ehk 4800 inimest iga 100 000 elaniku kohta (1). Eestis oli selliseid inimesi natuke vähem kui Euroopas keskmiselt ehk 4100 iga 100 000 inimese kohta. Täpsemalt elas 2022. aasta lõpu seisuga Eestis vähidiagnoosiga 70 457 inimest, neist 28 736 mehed ja 41 721 naised (2).