Timo Danilov: apteekide ühendus soovib jõuda riigiga kokkuleppele omandireformi tähtaja pikendamises

2018. aasta märtsist alates on Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juhatuses senise ühe asemel kaks juhatuse liiget. Lisaks Kristiina Sepale tegutseb nüüd juhatuse liikmena ka Timo Danilov, kes ütles, et tema suurim eesmärk on jõuda riigiga kokkuleppele omandireformi tähtaja pikendamises. Samuti on oluline leida lahendus praegustele mitteproviisoritest omanikele kuuluvatele haruapteekidele, mis 9. juunil 2019 peavad haruapteekide asumise piirangute tõttu oma tegevuse lõpetama.

Mis ajendas teid proviisoriks õppima?

Juba keskkoolist saati oli huvi, kuidas töötab inimorganism ning millised on organismis toimuvad keemilised, füüsikalised ja bioloogilised protsessid. Samuti tundsin huvi kiirelt areneva meditsiinivaldkonna vastu. Kuna päris arstielukutset ma omandada ei soovinud, siis otsustasingi, et parim viis, kuidas ühendada huvi meditsiini ja inimorganismi toimimise vastu, on proviisoriõpe.
  Palun kirjeldage enda senist töökogemust?

Elu jooksul on tehtud erinevaid töid, mida kõike välja tuua polegi mõtet. Olen töötanud apteegis, kuid suurem osa minu professionaalsest karjäärist on möödunud ravimite hulgimüügisektoris, täpsemalt kvaliteedivaldkonnas toimetades.

Kas ja mil määral olete proviisoritööga kokku puutunud?

Ülikoolis tudeerides sai paralleelselt alati apteegis tööd tehtud, samuti ülikooli praktika raames. Apteegis olen peaaegu kõik ametikohad ära proovinud, alates teenindussaalist ja retseptuurist kuni tagaruumideni välja.

Mis ajendas teid vastu võtma apteekide ühenduse juhatuse liikme ametikohta?

Põhjuseid oli mitmeid, kuid eeskätt on see võimalus anda omapoolne panus apteeginduse arengusse. On ju teada, et ees on ootamas turbulentne aeg, millel võib olla drastiline mõju apteegisektorile, sealhulgas ravimite kättesaadavusele.

Millised on teie olulisemad tööülesanded ja vastutusvaldkond EAÜ juhatuse liikmena?

Minu vastutusvaldkond on orienteeritud rohkem õigusloomes toimuvale. Peamisteks tööülesanneteks on sektorit puudutavate eelnõude väljatöötamises kaasarääkimine ja nendes apteekide huvide esindamine. Muidugi on mul ka mitmeid EAÜ-siseseid ülesandeid, mille eesmärgiks on organisatsiooni tööshoidmine.

Millised on lähiaja tähtsamad eesmärgid, mida plaanite EAÜ juhatuse liikmena ära teha või mida soovite muuta?

Ei ole saladus, et kõige suurem eesmärk on praegu leida koostöös riigiga võimalus omandireformi tähtaja pikendamiseks. Alles jäänud vähem kui kaks aastat on niivõrd lühike aeg reformi elluviimiseks, et seda üritades saab kõvasti kannatada kogu apteegisektor.

Samuti on väga oluline leida lahendus praegustele mitteproviisoritest omanikele kuuluvatele haruapteekidele, mis 9. juunil 2019 peavad haruapteekide asumise piirangute tõttu oma tegevuse lõpetama. Haruapteekide-suunaline õigusloome oli selles mõttes tõsiselt õnnetu, et praegustele mitteproviisoritest omanikele ei jäänud eri seadusemuudatuste koosmõjus üldse mingit üleminekuaega tegevuse ümberkorraldamiseks (st haruapteegi põhiapteegiks ümberstruktureerimiseks) ning omanikud jäid lihtsalt lõksu.

Millised on teie arvates praegu apteegisektori suurimad probleemid ja arengut takistavad valukohad Eestis?

Arvan, et selleks on tervikliku pildi puudumine apteegisektori korraldamisel. Periooditi muudetakse regulatiivset keskkonda jupiti siit ja jupiti sealt, kuid pisut vajaka jääb sektori üldise suuna kindlaksmääramisel. Vastamata on sisuliselt küsimus, mida me ootame apteekrist kui esmatasandi tervishoius osalevast tervishoiutöötajast. On päevselge, et apteekril on meeletu potentsiaal panustada tervishoidu rohkem, kui täna lubatakse, seda näiteks erinevate lisateenuste näol.

Kindlasti ei ole meie mureks apteegiteenuse kvaliteet. Olen veendunud, et meil on professionaalsed erialatöötajad, kes osutavad apteegiteenust hingega, ning meil on tööandjad, kes kõvasti panustavad nii apteegiteenuse kui ka apteegikeskkonna arendamisesse.

Kas ja kuidas saaks riik kaasa aidata, et probleeme lahendada?

Riigilt ootaks pikaajalist vaadet, kas ja kuidas on võimalik teooriat ka praktikas ellu viia. Samuti rohkem kuulamist ja arvestamist – valdkonnas tegutsevate spetsialistidega dialoogi pidades saab palju korda saata. Samuti võiks rohkem lähtuda teiste riikide kogemustest ja ka nende tehtud vigadest, mitte ise jalgratast leiutada ja katsetada.

Mida arvate proviisoriapteekidele üleminekust, mis peaks lähiajal toimuma?

Reformi elluviimine on täitsa toores. Ei ole kellelgi – tööandjatel, proviisoritel, riigil – ettekujutust, kuidas seda reformi peaks ellu viima. Niivõrd suurt muudatust uisapäisa läbi viies või mõjusid põhjalikult kaardistamata on suur oht anda sektori pihta hävitav löök. Ma isiklikult kardan, et lühikese aja vältel reformi elluviimisega kannatavad kõige rohkem meie patsiendid. Tuleb meeles pidada, et reformi käed ulatuvad täna 60% Eesti apteekideni.

Kas ja mis osas võiks apteekide ja ülejäänud tervishoiusüsteemi koostööd teie arvates parandada?

Meie peamine mure on praegu see, et apteeker kobab patsiendi suhtes tihti pimeduses. Meie ravimite väljastamine ja raviminõustamine on ostukeskne, mitte patsiendikeskne. Koostöö tervishoiusüsteemiga paraneks oluliselt, kui apteeker näeks patsiendi ravimiostu ajalugu ja kriitilist osa terviseandmetest (nt kroonilised haigused, allergiad). Apteeker suudab nii pakkuda kvaliteetsemat ja sisulisemat nõustamist, mis ilmselt hoiab ära mitmeid patsiendipoolseid küsimusi, millega tavaliselt arsti poole pöördutakse.

Kui arvestada seda, et tulevad esmatasandi tervisekeskused, arstiabijärjekorrad aina pikenevad, ennetusele ja tervise hoidmisele peaks järjest rohkem rõhku panema, siis kas või kuidas peaks apteekri roll muutuma?

Kui räägitakse, et perearstid on patsiendi väravaks meditsiinisüsteemi, siis tegelikult peavad apteekrid täitma samasugust rolli. Töötame aktiivselt selle nimel, et apteeker oleks esmane kontaktpunkt patsiendiga, kellelt saab nõu lihtsamate haiguste suhtes ning ka iseravimise nippe. Apteekri abil saab tulevikus tervishoiusüsteemi veelgi efektiivsemalt kasutada.

Äärmiselt oluline on ka apteekrite teadmiste suurem rakendamine ennetustegevuses. Meie apteegivõrk on väga hea, mis teeb kvaliteetse tervisealase info elanikkonnale lihtsasti kättesaadavaks. Apteeker suudab inimest nõustada nii toitumise, liikumise kui ka muu tervisliku eluviisi osas. Inimestele tuleb aina enam rõhutada: kui soovid asjatundlikku nõu, siis pöördu internetiavaruste asemel näiteks apteeki. Nii kasutame ära apteegi ja apteekrite kogu potentsiaali.

Kuidas näete apteegiteenuse arengut – millised teenused võiks apteeki juurde tulla?