COVID-19 riskitegurid ja tagajärjed: vaktsineerimise modifitseeriv mõju riskidele Eesti rahvastikupõhiste uuringute põhjal
Tatjana Meister
perearst, Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituutAnneli Uusküla
nahaarst, epidemioloog, doktoritöö juhendaja, Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Kadri Suija
perearst, doktoritöö juhendaja, Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Ruth Kalda
perearst, doktoritöö juhendaja, Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituutCOVID-19 pandeemia mõjutas sügavalt inimeste elu ja tervishoiusüsteemide korraldust üle kogu maailma, nõudes enneolematuid ja kiireloomulisi ümberkorraldusi kõikidel tervishoiu tasanditel. Pandeemia esimesel kolmel aastal vajas Eestis SARS-COV-2 nakkuse tõttu haiglaravi enam kui 25 000 inimest ning COVID-19-ga seotud surmasid registreeriti üle 3000. (1, 2)