Lülisamba röntgeniuuringute otstarbekusest ja näidustustest

Oleg Borodachev
arst-resident radioloogia erialal, Tartu Ülikooli KliinikumPiltdiagnostiline tehnoloogia on viimase sajandi jooksul läbi teinud enneolematu arengu. Alates aastast 1896, kui Würzburgi Ülikooli füüsikaprofessor W.C. Röntgen tegi oma abikaasa labakäest esimese ülesvõtte, oleme jõudnud ajastusse, kus rutiinses kliinilises praktikas on võimalik kogu inimesest teha alla 1 mm kihipaksusega kujutiste seeriaid. Uute kuvamismeetodite tulekule vaatamata on endiselt laialt kasutusel ka konventsionaalne röntgenoloogia.