Valuravis võiks rohkem kasutada psühhoteraapiat

Krooniline või pikaajaline valu põhjustab paljudele inimestele igapäevaseid raskusi ning halvendab olulisel määral inimeste elukvaliteeti. Valu puhul, mis kestab kauem kui normaalne paranemisaeg ning millega kaasneb palju erinevaid sümptomeid, ei ole patsient enam lihtsalt passiivne haiguse ohver, vaid on aktiivne osapool. Patsient otsib ise meeleheitlikult lahendusi, et oma kannatusi vähendada, ning saame öelda, et ta „võitleb“, et saada tagasi kontroll oma elu üle . Kui patsient kogeb, et teda ei mõisteta, talle ei selgitata piisavalt valu olemust, antakse ebamääraseid vastuseid küsimustele või ei põhjendata otsuseid piisavalt, võib juhtuda, et patsient hakkab veelgi enam võitlema ning muutub meditsiinisüsteemis keeruliseks ja mittemotiveeritud patsiendiks. Seepärast on tähtis, et tunnustaksime patsiendi aktiivset rolli ravis ning võimaldaksime tal omandada adaptiivse aktiivse rolli. Siinkohal on mõeldud patsiendi võimet mõista oma valu olemust, saada infot tõenduspõhistest allikatest (meditsiinisüsteemist – mitte ainult internetist), mõista vajadust olla aktiivne adaptiivsel moel (st korrektne ravimite tarvitamine, liikumine, füsioteraapia, tööelus osalemine, stressi juhtimine jms) ning lõpetada mitteadaptiivne aktiivsus.