Immuunteraapia ja selle kõrvaltoimed onkoloogias

Oskuslikult juhitud T-raku aktivatsioon on vajalik, et organism saaks kaitsta end patogeenide eest ning hoida ära autoimmuunseid reaktsioone. Kasvaja oskab antud mehhanismi enda jaoks ära kasutada. Inhibeerivad retseptorid T-raku pinnal – tsütotoksilise T-lümfotsüüdi antigeen-4 (ingl cytotoxic T lymphocyte-associated antigen 4, CTLA-4) ja programmeeritud rakusurm-1 (ingl programmed death-1, PD-1) – viivad T-raku inaktivatsioonini. Immuunkontrollpunkti inhibiitorid (sihtmärkravi, ingl immune checkpoint inhibitor) on antikehad, mis blokeerivad inhibeerivaid retseptoreid ning mõjutavad sellega organismi enda immuunsüsteemi T-rakke võitlemaks kasvajaga. Monoklonaalsed antikehad erinevad nii toime kui ka kõrvaltoimete osas klassikalisest tsütotoksilisest keemiaravist. Kuna kõrvaltoimed võivad haarata kõiki elundeid ning olla väga kiire kliinilise kuluga, on arstil alati oluline välja selgitada ravimid, mida patsient tarvitab. 2011. aastal kiitis Ameerika Toidu- ja Ravimiamet (ingl Food and Drug Administration, FDA) heaks esimese kontrollpunkti inhibiitori ipilimumabi, antikeha, mis on suunatud T-rakke inhibeeriva signaali blokeerimisele. Tänu uutele efektiivsetele ravimitele on mitmete vähipaikmete osas üldine elulemus paranenud ning võime hakata rääkima vähist kui kroonilisest haigusest.